GERLI TOOMING Ja siis enda tarvis naljaks, vorpis valmis hiidlase.” Nii luuletas muhulane Juhan Smuul Gustav Ernesaksa ooperi “Tormide rand” tarvis. Kuigi Smuul kirjeldab järgmises salmis hiidlast kui vembu- ja naljameest, siis mina tean ja tunnen ka teistsugust hiidlast – nutikat, tegusat ja visa. Sellist, kes võtab asjad ette ja hoolimata raskustest, teeb need ära!
Heaks näiteks on meie sadamad, mis tublide hiidlaste abiga teinud läbi märgatava arengu. Kui seni oleme pidanud paljudest projektidest unistama, pole seegi olnud tühi töö – nüüd peame oma plaanidele lihtsalt vundamendi alla ehitama.
Eeloleval aastal investeerime Hiiumaa sadamate kaasajastamisse ligi 1,3 miljonit eurot ning jätkame Eesti ühe atraktiivseima ja parimate teenustega külalissadamate võrgustiku ehitamist.
Ehitame parimad sadamad
Möödunud aastal investeerisime Orjaku sadamasse üle 200 000 euro. Tegelikult algas sadama väljaehitamine juba 2009. aastal, mil Orjaku külaseltsi eestvedamisel hakati projekteerima sadamahoonete kompleksi. Kaks hoonet said külarahva poolt annetatud 10 000 euro ja erinevate projektide toel ka valmis. Kolmanda hoonega läks aega ligi kümme aastat. Veebruaris löödi kopp lõpuks maasse ja detsembris anti uus Merepäästemaja ehitajate poolt sadamale üle. Uues hoones on loodud kaasaegsed tingimused Hiiumaa vabatahtliku merepääste seltsi jaoks, lisaks on seal saunad ja pesemisvõimalused sadama külastajatele, mis tõstavad märgatavalt Orjaku atraktiivsust külalissadamana.
Koostöös kaluritega jätkasime möödunud aastal valminud Orjaku kalasadama arendamist. Detsembri lõpus paigaldati ujuvkai ja käigupoomid, mis võimaldavad kaluritel uut basseini mugavalt kasutada. Kalasadama äärde projekteeritud võrgukuurid on paberile joonistatud unistusest päriselt teoks saamas – juba valminud vundamentidele kerkivad kalurite finantseerimise toel kevadeks moodsad ja praktilised võrgukuurid, mis parandavad Hiiumaa suurima rannapüügikoha lossimistingimusi. Lisaks eelmainitud projektidele remontisime põhjalikult suure betoonkai, tugevdasime uue kalasadama kaldakindlustusi ja rajame uue parkla.
Sel aastal soetatud Ristna jahisadam Kalanas on kogu saart katva külalissadamate võrgustiku viimane lüli, mille suhtes on nii meremeestel, kogukonnal kui kaluritel suured ootused. On ju Hiiumaa läänepoolseim ots, Kõpu poolsaar pikka aega puudust tundnud oma külalissadamast ja sellega kaasnevatest teenustest. Kauaoodatud Interreg Est-Lat programmi koostööleping sai novembris osapoolte allkirjad ning planeeritud 783 000eurose investeeringu abil hakkame uue külalissadama ehitusega peale juba eeloleva aasta teises pooles.
Sama projekti raames eraldati 391 000 eurot Sõru väikelaevasadama laienduseks. 2021. aasta algul alustame hanke ja ehituse ettevalmistusega ning loodetavasti saame juba aasta pärast võõrustada külalisi moodsas, märgatavalt suuremas külalissadamas koos kõigi esmaste pakutavate teenustega. Koostöös Sõru külaseltsi, Sõru Merekooli ning Sõru Merekeskuse uue rentnikuga püüame elavdada sadamaelu ning laiendada ka sadamas pakutavaid teenuseid, muuhulgas ka veesõidukite hooldus- ja remonditeenuseid.
Kärdla sadamast on tänu väga heale infrastruktuurile ning kõrgel tasemel teenustele saanud purjetajate ja meresõitjate lemmiksadam. JK Dago eestvedamisel on sadamas järjepidevalt investeeritud meresõitu, sh purjetajate järelkasvu, hobi- ja võistluspurjetamisse ehk kui pole purjetajaid, pole ka elu sadamates.
Tuleval aastal on Kärdla taas Eesti suurima, 120 alusega purjeregati Muhu Väin võõrustajaks. Eestis pole just palju sadamaid, kuhu nii mastaapse võistluse korraldajad neljandat aastat järjest tulla tahavad.
Kärdla sadamas toimuv aktiivne hobi- ja võistluspurjetamine, Eesti meistrivõistluste etapid eri võistlusklassides ning aluste hooldus- ja teenindusvõimekus on Kärdlast kujundamas Eesti purjetamise uut pealinna.
Neli ilmakaart – neli sadamat
Veesõidukite registri kohaselt on viimase kümne aasta jooksul Eestis registreeritud aluste arv kasvanud koguni 50%. Tänavu vähenes välismaiste külalisaluste arv küll märgatavalt, kuid teisalt sai uue hingamise siseturism. Sealjuures kasvas Eesti lipu all sõitvate külalisaluste osakaal tänavu 35%ni, mis annab meile kindlustunde, et Hiiumaal on külalistele palju pakkuda. Samas on Eesti külalissadamate võrgustik teinud viimaste aastate jooksul läbi hüppelise arengu ning tihedas konkurentsis silma paistmiseks ja Hiiumaa tutvustamiseks ei piisa ainult investeeringutest betooni ja rauda.
Uue aasta algul tutvustame purjetaja ja suvehiidlase Asko Künnapi käe all valminud Hiiumaa Sadamate uut logo ja visuaalset identiteeti, mis inspireeritud meie kodusaare neljast tipust, neljast sadamast ja neljast ilmakaarest, samuti võib sealt leida viiteid purjekatele ja meremärkidele. Ootan põnevusega, mil saame uues kuues rahva ette tulla.
Lisaks investeeringutele infrastruktuuri ja turundusse püüame järjepidevalt parendada meie pakutavaid teenuseid nii maalt kui merelt tulijatele. Olgu nendeks uued pesumasinad ja väikelaevade hooldusteenuste pakkumine Sõrul, Orjaku uued olmeruumid või hoopis Kärdla sadama uus talisupluskoht. Kõigil neil teenustel on sadamates oma roll ja eesmärk, ikka selleks, et pakkuda veelgi paremat avalikku teenust ning seeläbi täita arengukavas Sadam 100 sõnastatud eesmärke.
Uus aasta ootab tegusid
Ooperis “Tormide rand” jätkab Juhan Smuul järgmises salmis nii: ”Mehel olid vembud veres, aga kajak seltsiks napp, sest et saarel keset mere puudus naine, parun, papp! Igav hakkas, keda nöögid, ninapidi keda vead? Ümberringi meri röögib, peksab vahtu vastu pead.”
Kui sadamad on korras, nöögib meri vähem ning küllap tulevad ka need, kelle kulul hiiu nalja teha ja kellele sõbralikult vingerpussi visata.
Uus aasta toob uusi rõõme ja muresid ning kindlasti palju-palju tööd. Suur aitäh kõigile hiidlastele ja mandrirahvale, purjetajatele ja kaluritele, merepäästjatele ja külaseltsidele, omavalitsuse ja sihtasutuse töötajatele ning merenduse entusiastidele! Jätkame uuel aastal sealt, kus vana aasta tegemised pooleli jäid. Koos teiega!
Margus Kastein
SA Hiiumaa Sadamad nõukogu esimees
