Peaminister Kaja Kallas võttis eile kokku valitsuse 100 päeva. Lihtne pole see aeg tema jaoks olnud, möllav koroonakriis, ja kriitikat nii vasakult kui paremalt, aga vastu on ta pidanud.
Kui Kaja Kallas 2018. aastal käis välja lubaduse hakata uueks peaministriks, tõsi küll järgmisel aastal sellest võimalusest ilma jäi, rääkis ta ajakirjale Eesti Naine oma kogemusest Euroopa Parlamendis, kus “on mugav töötada eelkõige (vanadel) meestel, aga mitte lastega naistel”.
Ta ei taha rõhutada sugu – naispeaminister –,
kuid näeb suurt vaeva, et tunda end võrdväärsena meeste hulgas, tõdes ajakirjanik.
Sama kehtib ka nüüdsel ametipositsioonil. Ja lihtne pole see ka meil Eestis.
Jaanuaris, kui praegune valitsus moodustati, rääkis Kallas kurvalt, kuidas ta väike poeg küsis, kas nüüd on nii, et on ainult Kaja Kallas ja emmet ei olegi.
Väikese ja haprana julgeda olla ka ebakindel ja haavatav, tavaline ja lihtne, pole ei peaministri ega presidendi puhul väga populaarne.
Juba ootab rahvas tagasi eelmist peaministrit Jüri Ratast ja president Kersti Kaljulaidil pole õnnestunud Ratast presidendikandidaatide populaarsustabelites edestada.
Pühapäeval on emadepäev ja emasid ülistame siis küll. Usaldame siis naisi ka võimupositsioonil.
7. mai 2021
