Mullu pälvis tõlkija Riina Jesmin siinse suursaatkonna tänukirja, tänavune riigi üks kõrgemaid autasusid – orden “Ustava teenistuse eest” – tuli otse Rumeenia presidendilt ja tõi saajale liigutuspisarad silmi.
Kolmapäeval vallamajas toimunud pidulikul tseremoonial ütles Rumeenia suursaadik Eestis Călin-Rolo Stoica, et tema jaoks on suur au üle anda Riina Jesminile rohkete rumeenia kirjanduse tõlgete eest Rumeenia presidendi poolt rahvuslik orden “Ustava teenistuse eest” komandöri auastmes.
Küsimusele, milline on selle ordeni tähendus saaja jaoks, vastas Jesmin, et see on ikka üks päris tähtis asi. “Uhke tunne on,” lisas ta. “Ausalt öeldes, kui ma seda seedisin peale seda, kui esimene telefonikõne oli, siis mõtlesin, et mis see nüüd siis oli – kas ma ikka kuulsin õigesti – ja siis tuli korra pisar lausa silma, kui selle peale mõtlesin. Mõtlesin veel, et ma siin ei hakka… aga no nüüd on olnud aega mõttega harjuda.”
Riina Jesmini esimene iseseisev tõlge rumeenia keelest eesti keelde ilmus aastal 1987 ehk 34 aastat tagasi ja tema rumeenia keelest tõlgitud teoste arv ulatub paarikümne ligi.
“Ega ma nüüd oma tööd pole teinud sel eesmärgil, aga tunnustus on alati meeldiv,” märkis Jesmin.
Peamiselt tuntud inglise keelest tõlkijana, alustas ta rumeenia keelest tõlkimist koos Natalie Alveriga, kes elas Haapsalus. “Tegime mõned raamatud koos – ta oli rumeenlanna rahvuselt ja temal pidi alati olema keegi, kes tema eestikeelse osa nii-öelda moodi paneb,” rääkis Jesmin.
Viimati käis Riina ise Rumeenias 2014. aastal, kui oli Eesti nüüdisaegse luule antoloogia esitlus. “See oli siis minu tõlgitud ja Rumeenia poolelt oli Peter Sragher see, kes tõlkimise organiseeris ja tõlke üle vaatas ja riimis, mida vaja oli,” meenutas ta.p
Rumeenia külalislahkus
Tänu kirjandusele ja Rumeenia sõpradele ja sõitudele tunneb Riina Jesmin ka seda rahvast päris hästi. Tema sõnul on rumeenlased kindlasti natuke temperamentsemad, eestlased võib-olla natuke aeglasemad, aga üldinimlikus mõttes – kõik, mis on inimlik, on omane mõlemale…
Rumeenias suhtleb ta siiamaani kirjanik Gabriela Adameșteanuga ja temaga seoses oli Riinal rääkida ka üks tore lugu rumeenlaste külalislahkusest. Reisilt Musta mere äärde tuli Riina üksi tagasi Bukaresti tagasi, et järgmisel hommikul koju lennata. “Ja siis selgus, et mina oma Eesti moblaga ei saa taksot tellida, et järgmisel hommikul vara lennujaama minna. Ja tema lauatelefon oli rikkis, kuna öösel oli seal äike olnud. Helistasin talle ja küsisin, misasja ma nüüd teen.”
Sõbranna juhatas ta samas majas elava vanaproua juurde, kes lubas tal lahkesti oma telefonilt helistada ja takso tellida. Varasel hommikutunnil, kui Riina läks taksokõne ootele, oli proual juba laud kaetud.
Sel aastal tähistavad Eesti ja Rumeenia diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva, samuti Eesti-Rumeenia suhete taassõlmimise ja taastamise 30. aastapäeva.
