Rootslased vabaduse eest sõdivas Ukrainas

Sõjaolukorrast hiiurootslaste asualal Lõuna-Ukrainas saatis teateid ajaloolane, Gotlandil elav Jörgen Hedman, kel Svenskby­borna seltsi kaudu sidemed Ukrainas elavate rahvuskaaslastega.
Jörgen Hedman kirjutas, et Zmiivka küla, endise Gammal­svenskby, tõlkes Vana Rootsiküla elanikke mõjutab sõda samal moel nagu kogu Ukraina elanikkonda – mitu noormeest on sõjaväes ja kaks-kolm on langenud oma kodumaa eest võideldes.
Sõda jõudis sellesse piir­konda, kui Krimmist saabunud Vene väed okupeerisid 24. veebruaril Kahhovka ja Nova Kahhovka linna koos nende juures asuva hiiglasliku hüdroelektrijaamaga. Seejärel toimusid Dnepri jõe silla juures rasked võitlused Ukraina vägede ja Vene sissetungijate vahel Beryslavis, mis asub umbes 12 km kaugusel Zmiiv­kast. Mõne päevaga okupeerisid venelased Beryslavi ja tungisid seejärel edasi rajooni pealinna Hersoni suunas. Hedman ütles kolmapäeval, et Vene väed pole Zmiivka külla veel sisenenud – kohalikud mehed on küla lõunapiirile püstitanud kontrollpunkti.
Eile tuli Jörgen Hedmanilt veel üks teade: Venemaa sõja­vägi on regiooni hõivanud ja kaks Zmiivkast pärit talunikku rööviti, kui nad külastasid Zmiivkast põhja pool asuvat Mayaki küla.
“Kuni eilseni [22. märtsini] said nad vaadata Ukraina tele­visiooni, kuid nüüd on venelased jõe vastaskaldal asuva teletorni maha võtnud. Mitmed Ukraina mobiilivõrgud on läbi lõigatud – wifi toimib aeg-ajalt. Mõni päev pärast seda, kui Beryslav vallutati, katkestasid venelased linnast põhja pool asuvate külade elektrivarustuse, nüüd aga on elekter tagasi,” vahendas Hedman.
“Meie, Rootsi Svenskby­borna seltsi liikmed, suhtleme külainimestega igapäevaselt. Teame, et neil napib meditsiini­tarbeid. Leivaauto on seni külas käinud üle­päeviti. Tublide põllumeestena on peaaegu igal perel talvehoidla kartulite, köögiviljade ja soolalihaga. Kõige hullemas seisus on eakad inimesed, kellel pole peresid, kes neid toetaks,” kirjeldas ta olukorda rootslaste külas.
Mõned rootslased on tema sõnul saanud Ukrainast põgeneda ja üks suur perekond on teel Poola kaudu nende juurde Gotlandile. “Üks Rootsi päritolu perekond on juba saabunud ja ootame neile veel lisa.”
Lahkumine sõjapiirkonnast pole lihtne, sest liikumine läbi Venemaa auto või rongiga on riskantne ettevõtmine, Ukraina võimud aga lubavad riigist lahkuda vaid naistel ja lastel.
“Viimased uudised on, et lähedal asuva Beryslavi linna­pea on nüüdseks venelaste poolt röövitud,” lisas Hedman.
Rootsi Svenskbyborna seltsi kodulehel http://www.svensk­byborna.se/en/ kirjutatakse, et alates 25. veebruarist pole külas elektrit ja külaelanikega on raske sidet pidada. Külaelanikud magavad riietes ja on pidevalt valmis maa-alustesse keldritesse varjuma. Ühingu liikmed suhtlevad nendega igapäevaselt ja on olukorraga kursis. Samal lehel kutsutakse tegema annetusi rahvus­vahelistele organisatsioonidele Ukraina kriisikoldes olevate inimeste abistamiseks.
240 aastat küüditamisest
Mullu tähistati Hiiumaal 240 aasta möödumist hiiurootslaste küüditamisest aastal 1781. Sellele oli pühendatud kuraatorite Maret Kukkuri ja Kalli Seina koostatud tekstiili- ja ajaloonäitus “Genius Loci II. Legend 1781” Reigi pastoraadis. 20. augustil võeti ette matk Reigist Ristimäele, kuhu lahkuvad hiiurootslased püstitasid risti ja jätsid kodupaigaga hüvasti, et alustada teed Lõuna-Ukrainasse. Minejaid oli 1319 (mõnedel andmetel 1200), kellest üle 350 olid lapsed. Nii jäid tolleaegsed rootslaste külad – Malvaste, Mudaste, Kodeste, Kidaste, Tahkuna ja Reigi – tühjaks. Järgmisel kevadel jõudsid umbes pooled küüditatud Lõuna-Ukrainasse, ülejäänud surid teel.
Ometi suudeti end seal kaugel maal üles töötada, luua elujõulise kogukonna Gammal­svenskby küla näol. Kodupaik, mis tuli sel rahvakillul taas kord oma elusaaga jooksul maha jätta, kui Rootsi riik endised hiiurootslased – kokku ligi 900 (!) inimest –, sealt, siis juba Nõukogude
Liidu alalt, 1929. aastal emamaale Rootsi ümber asustas. Kuna neid Rootsis, küllap parema integreerumise eesmärgil, maad mööda laiali hajutati, otsustasid 265 inimest Venemaale naasta ning Musta mere äärde tekkis kolhoos Punane Rootsi… Õnneliku ülesehitustöö asemel algasid aga nälja-aastad, kui vili Moskvasse saatmiseks käest võeti, ülejäänud hävitustöö tegid stalinistlikud repressioonid. Rootsi jäänud ümberasustatud koondusid hiljem Gotlandile, kus Svenskbyborna muuseum selle rahvakillu lugu siiani uurib ja hoiab. Alates 1991. aastast, pärast raudse eesriide langemist, on Svenskbyborna selts saanud taas suhelda Gammalsvensk­by küla elanikega. Nüüd on seda rahvakildu, nagu kogu nende kodumaad ja rahvast, tabanud taas ränk katsumus – Venemaa peab Ukraina vastu vallutussõda.