Ristna ülevaataja elamu seisab neljandat aastat tühjana ja tuletorn avati tänavu külastajaile alles jaanilaupäeval.
Praegune operaator OÜ Kalanaresto avas tuletorni külastajaile jaanilaupäeval. Jaanipäeval oli tuletorni kõrval asuvas kohvikus müügil vaid tuletorni pääsmed ja letil neli-viis joogipudelit. Kohvik ja piletimüük avati eile ehk siis 23. juunil, ütles tütarlaps leti taga.
Vabariigi valitsus leevendas koroonapiiranguid 17. maist ja alates 24. maist oli lubatud viibida siseruumides muuseumites ja näitustel, teatris, kinos, konverentsil jms avalikel sündmustel juhul, kui ruumitäitumus ei ületa 50 protsenti. Ristna tuletorn aga jäi ikka suletuks.
Kõrgessaare osavalla vanem Üllar Laid, nüüdseks juba endine, saatis ligi kuu aega hiljem ehk 16. juunil operaatorteenuse osutaja, OÜ Kalanaresto juhatuse liikmele Palle Kõlarile meeldetuletuse, et Ristna tuletorn külastajatele avataks.
Kirjas tuletas osavallavanem meelde, et 1. juunil 2019 sõlmitud lepingu järgi on OÜ Kalanaresto kohustatud tagama Ristna tuletorni külastamise võimaluse vähemalt perioodil 1. maist kuni 30. septembrini iga nädal teisipäevast pühapäevani kella 10–19ni.
Nädal varem oli OÜ Kalanaresto teine juhatuse liige Grete Tänna osavallale saadetud kirjas põhjendanud, miks tuletorn ikka veel kinni on: “…uudiste põhjal on järeldatav, et Ristna tuletorni võib lubada 2,5 inimest korraga ja tuletorni üles viiv trepp on sama kitsas nagu nädal aega tagasi ja hajutatuse nõuet täita ei ole võimalik.”
Osavallavanem selgitas vastuses, et tuletorni puhul tuleb arvestada kumulatiivselt kõigi korruste põrandapindalaga, samuti võtta arvesse, et korruste vahel on palju kuupmeetreid vaba õhuruumi, seega ei saa väita, et 50protsendiline täituvus tuletornis on 2,5 inimest.
“Ka puudub Kõrgessaare osavalla valitsusel informatsioon, et terviseamet oleks andnud vastava korralduse Ristna tuletorni suletuna hoidmiseks,” lisas osavallavanem veel. Kulus veel nädal enne kui pääsmete müük 23. juunil algas.
OÜ Kalanaresto juhatuse liige Palle Kõlar ütles, et vald sisuliselt survestas neid seaduserikkumisele ja tuletorni avasid nad kohe kui valitsus 50protsendilise piirangu maha võttis ehk 23. juunil.
Kõlar ütles, et vald ei tohiks operaatorit sundida seadust rikkuma. “Ristna tuletorn oma ehituselt on äärmiselt kitsa trepiga ja inimesed ei pääse sel trepil üksteist puutumata mööda ja oli täitsa mõeldamatu lasta trepil inimestel kohtuda ajal kui kogu riik on lukus,” selgitas Kõlar. “Tuletorni avasime täituvusnõude kadumisel kohe, päevapealt.”
Kõlar ütles, et vaatamata nende abipalvele, saadeti vallast vaid nõudmisi ja suunamisi seaduserikkumisele, mida nad teha ei tahtnud. Vallast küsisid nad abijõudu, kes tuletorni ukse juures sisenejate arvu jälgiks ja reguleeriks. Ka piirang, 2,5 inimest korraga tornis ei olnud tema sõnul laest võetud, vaid terviseameti töötaja arvutatud. Tagada nad seda ühe töötajaga, kes kohvikus sees pileteid müüb, aga ei oleks seda suutnud. Ka loendurvärav tuletorni ukse juures on juba tükk aega katki. Abipalvetele vastamise asemel aga nõuti lihtsalt tuletorni avamist külastajaile.
Tühjad plaanid ja teeta maja
Aastaid osutas Ristna tuletorni operaatoriteenust FIE Oksana Serdjuk, kes tuletorni kõrval pidas ka väikest baari Baron.
Eesti vabariik veeteede ameti näol käis oma endise majakavahi Oksana Serdjukiga seitse aastat kohut, et ta koos perega Ristna tuletorni ülevaataja eluruumist välja saada. 2017. aasta detsembris see lõpuks õnnestus. Kohus tõstis Oksana Serdjuki ja ta täiskasvanud lapsed välja kodumajast, kus Oksana oli elanud 1987. aastast, lapsed vaid veidi vähem. Erastada veeteede amet Serdjukkide perel nende kodu ei lasknud, kuigi nad väga soovisid. Ja ehkki nii Kõpu tuletorni kui Tahkuna tuletorni majakavaht said erastada terve elamukompleksi. Tollest loost kirjutas näiteks Eesti Ekspress 1. juunil 2012 pealkirja all “Veeteede amet tahab majakavahi kodust välja tõsta”. Aga kõik see on nüüdseks juba ajalugu.
Tollase Kõrgessaare valla poolt 10. veebruaril 2012. aastal algatatud detailplaneeringuga kavandati ülevaataja elamusse pooles ulatuse kaubandus-, toitlustus- ja teeninduspinnad, pooles ulatuses pidi see olema pereelamu. Kuigi mitte Oksana Serdjuki ja tema pere jaoks.
Praeguseks seisab maja juba neljandat aastat tühjana, õunapuuaed on rohtunud, pikka rohtu on sisse niidetud vaid rada.
Veeteede amet ja Serdjukid aga käivad uuesti kohut. Nimelt kuulub Serdjukkidele ülevaataja maja kõrval asuv Ristna kinnistu koos sellel asuva majaga. See oli ainuke, tol ajal täiesti elamiskõlbmatu hoone, mille Eesti riik tollase Kõrgessaare valla kaudu Serdjukkidel erastas. Nüüd aga ei luba veeteede amet üle ametile ehk siis Eesti riigile kuuluva kinnistu rajada teed, et Serdjukid neile kuuluva maja juurde pääseks…
Teiselt poolt piirab Serdjukkide kinnistut Sireeni kinnistu, mille Hiiu vald müüs 2015. aastal OÜle Moonsund Eco Ristna kinnistu kasuks teeservituuti seadmata. Ettevõtte üks omanikke Omar Jõpiselg ütles tookord Hiiu lehele, et Moonsund Eco on kümme aastat tegelenud majutusega ja sama jätkatakse ka Sireeni kinnistul. Siiani pole ka sel kinnistul mingeid märke tegevusest.
