Poodi astub rõõmsameelne naine ning teretab teenindajaid. „Ma tegin karaskit, tahate, toon teile ka?“ pakub ta jutu käigus. „Ikka võid!“ hüütakse talle poerahva poolt justkui ühest suust.
Lahke pakkuja, kel nimeks Galja, tuli poodi eelkõige suhkru järgi, sest täna on tal plaanis moosi keeta. Poega on ta väga rahul. „Kõik on olemas, mis vaja, moosi saan ära keeta. Ja kui on millestki puudus, siis ütlen Astale ja ta tellib.“
„Järgmine päev on kaup olemas,“ kinnitab riiulite vahelt Galja juttu vahetusevanem Asta Šukis.
Poodi tulevad müüjatele tuttavad külatüdrukud ja kohe läheb jutustamiseks. Soovitud kiirnuudlipakid välja valitud, suunduvad tüdrukud kassa juurde ning hakkavad üheskoos peos olevaid sente loendama. Kui loendamine sassi läheb, siis paluvad nad abi müüja Kaja Ojalalt, kes aga tüdrukutele kalkulaatori ulatab, et nad iseseisvalt mündid kokku loeks. Kauba eest tasutud, suunduvad nad pingile juttu ajama. Kui mõni hetk hiljem esimene kaubalaadung poe ette jõuab, pakuvad ka tüdrukud oma abi. Nii lükkavadki nad mõned kastid uksele veidi lähemale, et müüjatel lihtsam neid krahmata oleks.
Pikka puhkust ja niisama vahtimist poes ei ole, Asta ulatab mulle kastid lihatoodetega ning palub mul külmikute juurde appi minna.
Kaupa paistab olevat rohkem kui poes ruumi, seega tuleb olla leidlik, et kõik vajaminev riiulitele ära mahutada.
„Need tooted ei pea olema kahes reas, saame need kokku panna ja viineritele ruumi tekitada,“ õpetab mind müüja Reelika Kangur. Vaevu jõudsime Reelikaga kõik vorstid ja pasteedid riiulitele ära mahutada, kui poe ette jõuab uus kaubaauto järgmise laadungiga. Seekord peamiselt mahlad ja limonaadid, millega riiuleid täiendada.
Teada on, et üsna pea peaks tulema suurem kaubalaadung ning selleks ajaks võiks eelmine riiulitele ära paigutatud olla. Käärime käised üles ning asume asja kallale. Saan käärid, et jookide ümber olevat tugevat kileümbrist küüntega ei peaks katki tegema.
„Minul läksid nii küüned katki,“ tõdeb müüja Kaja.
Sätime mahlad ja limonaadid oma õigetele kohtadele ja väljas ootab juba järgmine kaubaauto. Sealt tuleb kõike, mida ühes õiges poes leida võib – šokolaadi, kuivaineid, purgisuppe, erinevaid jooke ja näkse.
Kange alkohol suunatakse esmalt kontrolli, et näha, kas kogu kaup on alles ning terve. Kauba hulka on sattunud üks tühi kast, tehakse nalja, et ju siis autojuhil tuli janu.
Vahepeal on poes läinud väga kitsaks. Poe suurusest tingituna on iga nurga taga keegi, kes kaupa sätib ja samal ajal käib poest läbi meeletu rahvahulk. Kohata võib kohalikke elanikke, pere- ja sõpruskondi. Kuulda on poes nii eesti kui ka inglise ja saksa keelt.
Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.
Selline kiire aeg olla poes tavapärane. „Täna on isegi veidi rahulikum, tavaliselt on reede, laupäev ja pühapäev kõige tulusamad,“ sõnab Coop Hiiumaa juhataja Kaja Antons, kes tuli appi kaupa sättima. „Meie siin kohapeal mingit vahet ei tunne,“ naerab Asta, kuid tõdeb, et esmaspäev on kõige rahulikum tööpäev. „Siis on palju kaupa ära ka ostetud. Uus kaup tuleb teisipäeval ja neljapäeval,“ räägib ta.
„Paljud kohalikud tulevad ostma alles pärastlõunal, kui paljud kaubad on allahinnatud,“ lisab Kaja juurde. Kõige rohkem müüakse suvepoes jäätist, piima ja õlut. „Meil oli eile 24 kastitäit jäätist, õhtuks oli iga viimnegi ära ostetud. Täna jälle 24 kasti, eks näis, kuidas täna läheb,“ mõtiskleb Asta. Kõige tihedamini peab juurde tellima aga pudelivett ja hambaharju, mida samuti palju ära ostetakse. „Eks turistid jätavad enda omad maha, teavad, et saavad siit osta,“ arutleb Antons, miks hambahari just populaarne kaup on.
Kui kaup laotud, tekib korraks rahulikum hetk. „Tavaliselt ongi nii, et üks hetk on pood inimesi täis ja siis on järsku hingetõmbepaus. Aga see ei kesta väga kaua, varsti on taas rahvast oodata,“ sõnab Ojala. Ja täpselt nii ka läheb. Päeval, mil Hiiu Leht käis Kõpu poes külas, oli tipphetkel poe parklas lausa 18 autot.
Kaja Ojala sõnul peetakse väga lugu kohalikust toodangust. „Hiiumaist ostetakse palju – igasugu seepe, mütse, saiakesi – kõike ostetakse,“ sõnab ta. Kassa juures olev hiiumaiste toodetega lett on tõesti üsna hõredaks ostetud, õnneks on igast tootest vähemalt üks alles. Poeleti juurest saavad külastajad endale ka turismikaarte ja jäätmekotte soetada, needki ju kohaliku eluga seotud.
Üldiselt ongi aga nii, et Kõpu pood võib küll väike olla, aga ühestki asjast seal puudust ei tule. Poodi tulid kaks turisti, kes isegi sellest üllatusid – vajaminevad patareidki rippusid riiulis.
Kui Galja hommikul mainis, et poes on väga abivalmid müüjad ja personaalne lähenemine, siis saabub sellelegi väitele päeva jooksul tõestus.
Poodi külastas üks perekond, kes jättis maha oma Coopi kliendikaardi ning müüja Kaja pakkus välja lihtsa lahenduse – laadigu aga alla Coopi äpp, skanneerigu kassale kleebitud QR-kood ning see registreerib kaardi automaatselt ära.
„Seda ma ei teadnudki, linnas pole küll keegi raatsinud seda mainida,“ rõõmustas klient.
Suvehooaja lõppedes suletakse pood 21. septembril ning avatakse taas järgmise turismihooaja alates.
„Eks ikka kohalikud soovivad, et pood lahti jääks. Samas on ka väga palju neid, kes saavad aru, et pood ei tasu ennast talvel ära,“ räägib Asta. „Mõned jällegi sooviks, et pood talve ajal ainult nädalavahetusel lahti oleks, aga siis on jälle see mure, et kaup rikneb.“
Talvel saavad kohalikud Kõpus külastada vaid Selveri rändpoodi ja seda kaks korda nädalas.
„Kui rändpood just remondis pole,“ lisab ta murelikult.
Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.
Fotod: Eike Meresmaa
