Esmakordselt on Hiiumaal nimeka loodusfotograafi Remo Savisaare (34) fotonäitus.
20 suuremõõtmelisest linnuportreest koosneva näituse “Imelised linnud” toob Kärdlasse Palade Loodushariduskeskus. Näituse avamine on esmaspäeval, 6. veebruaril kell 17 Kärdla kultuurikeskuse näitusesaalis ja see jääb üles veebruari lõpuni.
Haruldaseim foto
Autori sõnul on portreteeritavate hulgas nii tuntud kui haruldasemaid linde ja igal pildil on lugu, mida fotograaf seekord ise rääkima tulla ei saa. See eest andis ta lühiintervjuu Hiiu Lehele.
Selgub, et autori meelest on selle näituse parimad pildid roohabekast, musträhnist, habekakust, metsisest ning sookureperest. “Nende saamiseks on tulnud tublisti vaeva näha. On olnud vaja vaeva, püsivust, pühendumist,” ütles autor.
Üks Remo Savisaare raskemaid pildipüüdmisi oli Eestis kõrgeimasse, I kategooria kaitsealuste liikide nimestikku, kuuluva habekaku pildile tabamine. “Olin juba paar aastat pidanud plaani võtta ette talvised kakuotsingud Ida-Virumaal, lootuses seal kohata väga haruldast habekakku. 2009. aasta alguses saabus teade, et taas üle saja aasta oli see võimas kakuline leitud meil pesitsemas. Vaid üksainus teadaolev pesitsev habekakupaar Eestis! See uudis andis lootust ning möödunud talvel sai plaan teoks – minna kammima Ida-Virumaa suuri ning lõputuid metsalaame. Kahe kuu jooksul sai habekaku nägemise lootuses maha sõidetud enam kui 1500 kilomeetrit, käidud läbi lugematul arvul raielanke, metsasihte ning -välju. Ikka päikesetõusust pimedani. Sel ajal paukus väljas 28kraadine pakane. Lõpuks kandis see kõik vilja ning kahel korral leidis aset kohtumine selle suursuguse linnuga, kellest ühte lennupilti võib näha ka näitusel,” kirjeldas Savisaar.
Hea foto saab pühendudes
Vastuseks küsimusele kuidas ta lindudele-loomadele nii ligi ja hinge pääseb, ütles fotograaf, et see on aastatega omandatud loodusetunnetus ja pühendumus.
Hea foto saamine sõltub tema hinnangul eelkõige siiski sellest, kas ja mida Loodus pakub ning kas pildistaja selle hetke ära tunneb. “Seejärel oleneb kõik juba jäädvustajast ning sellest, kui treenitud silm, taju ja oskused tal on. Tundes ja teades, arvates teadvat, kuidas asjad loodus toimivad, võib hetki näha ka ette. See annab eelise olla valmis õigel ajal ja kohas,” kinnitas ta.
Kui hetk on juba õige ja fotograaf oma tehnikaga sinapeal, kulub üldjuhul väga hea pildi saamiseks vähe kaadreid, erandiks on kiired ning kordumatud hetked, kus õnnefaktoril on oma roll.
Pildistab ka Hiiumaal
Fotograaf ütles, et aastatega on Hiiumaa saanud talle üsna südamelähedaseks ja vähemalt korra aastas tuleb ette võtta sõit saarele. “Just Kõpu poolsaar on see koht, kuhu mind eriliselt tõmbab. Sealsed inimtühjad rannad, männimets, vaikus. Parimatel Hiiumaal võetud kaadritel on meremaastikud ja sealne elustik: Meenuvad kohe pildid põnevatest kurvitsatest, keda olen passinud tundide viisi varjest või pildistanud ise rinnuni vees olles.”
Savisaar ütles, et see kui suure osa oma ajast ta metsas veedab, sõltub sellest, kas, mis ja kes parasjagu käsil on. “Näiteks kui ma olen keskendunud mõne kindla liigi jäädvustamisele, käin teda jälgimas ning tundma õppimas praktiliselt iga päev. Pühenduma peab, siis on suurem lootus kogeda ka erilisi hetki ning kui hästi läheb, talletada need ka fotodena,” selgitas fotogaaf.
Looduses, n-ö objektil olek, on vaid üks, kuid kõige meeldivam osa fotograafi tööst. Paraku tuleb teha tööd ka arvuti taga – pilte valides, neid katalogiseerides, trükiks ette valmistades, turustades jne. Suhtlus klientidega, artiklite kirjutamine, loengute pidamine, loodusõhtud, fotokoolitused ja palju muid erinevaid ning põnevaid projekte – kõik see käib fotograafi töö juurde.
Enamasti pildistab Savisaar RAW formaati, mis on sisuliselt digitaalne negatiiv, see tähendab, et fotograafil endal tuleb ka foto n-ö ära ilmutada. “Seal on elementaarsed töövõtted, mis ei kvalifitseeru töötlusena. Tavaliselt vastangi, et pilte ma ei töötle. Ei lisa ega eemalda ma fotolt häirivaid objekte ega kruti värvikanaleid. Loodusfoto peab olema aus ning peegeldama enamasti seda, mida fotograaf kohapeal nägi. Erandeid muidugi leidub, näiteks pika säriajaga tehtud pildid jne, aga pilt sünnib ikkagi kohapeal.”
Seitse aastat fotosid
Näitus “Imelised linnud” valmis mullu kevadel ja on pühendatud Eesti ornitoloogiaühingu 90. aasta juubelile.
Esmakordselt oli see üleval Tartus, Tasku moe- ja vabaajakeskuses. Sügiseks rändasid näitusepildid Matsalu Loodusfilmide Festivalile ning said üles Penijõe mõisa.
Remo Savisaar on loodusfotograafiaga tegelenud seitse aastat. Tema töid on pärjatud mitmesuguste auhindadega ja need on leidnud tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil. Remo pildipäevik blog.moment.ee tunnistati 2006. aasta loomafotode kategoorias maailma parimaks (Photobloggies 2006 Awards).
Ta on korraldanud mitmeid loodusfotode isikunäitusi, tema fotosid ning fotolugusid on avaldatud erinevates ajakirjades (mh ka National Geographic). Remo on olnud mitmete fotokonkursside žüriis, pidanud loenguid ja olnud ka koolitaja rollis.
Lisaks on temalt ilmunud looduskalendreid, kaastööna raamat “Aasta linnud” (Menu), “Meie inimesed” (Pilgrim) ja 2008. aasta lõpus nägi ilmavalgust loodusjuttudega fotoraamat “Loodus kutsub” (Varrak).
