Kärdla. Väike armas aedlinn. Roosid ja maakeldrid, aiad, arteesiakaevud. Natuke unine, turvaline, armas, ohutu. Kas pole?
Mitte kõigi jaoks. Ratastooli, rulaatori või isegi lapsevankriga võib Kärdla muunduda parajaks takistusterajaks eelkõige kõrgete äärekivide, ligipääsmatute kõnniteede, arvukate treppide ning sundolukordade tõttu, mis suunavad kasutama sõiduteed.
Hiiumaa sotsiaalkeskuse Pargikodu asub Sadama tänava ääres. Selle esimesel korrusel elab kaheksa inimest, kelle jaoks liikumine pole niisama lihtne. Mõni vajab kõndimisel abi või tuge, mõni teine ei pääsegi ilma ratastooli ja saatjata liikuma. Selline on näiteks Tõnis, kes istub ratastoolis ega saa seda ise liigutada ei käte ega jalgadega. Õues käia meeldib talle aga väga. Hiiumaa hoolekandeteenuse juht Tiia Laanejõe ütleb, et kuna Tõnise isa on automehaanik, kes putitanud lugematu arvu hiidlaste autosid, on Tõnisele paljud inimesed ja autod tänaval tuttavad ning nende nägemine teeb talle rõõmu.
