Pühapäeval algas kevad ja täna on Ukraina sõja 27. päev. Imet pole juhtunud – see pole pikaleveninud uni ja ukrainlased võitlevad jätkuvalt oma kodumaa vabaduse eest. Aga ka meie vabaduse eest.
Sõda alustas Putin Eesti iseseisvuspäeva, 24. veebruari hommikul otsekui vihjena – ärge te rõõmustage midagi oma iseseisvuse üle…
Nii mugav oli elada ajal, mil uskusime, et nüüd on saabunud rahuriik ja meil siin Eestis pole vaja oma turvalisuse pärast muretseda. Likvideerisime iseseisva piirivalve ja kaitsevõimekusse panustasime nõutud paar protsenti. Uskusime, et enamat ei lähe vaja – meil on ju NATO vihmavari ja Euroopa Liidu liige on Eesti ju ka.
See, mis toimub Ukrainas, kus Vene väed valimatult pommitavad Ukraina linnu, tapavad ja küüditavad tsiviilisikuid, annab Eestile selge sõnumi, et peame viivitamatult panustama meie riigi kaitsevõimesse ja kasvatama sõjalist valmisolekut. Peame seda tegema nii üksikisiku kui riigina. Me ise saame astuda Kaitseliidu või Naiskodukaitse liikmeks, et olla teadlikud ohtudest ning osata end ja teisi kaitsta. Eesti riik aga peab relvastuma, et saavutada selline sõjaline valmisolek, et meie maailmavallutusplaanidega hullul naabril kaoks isu meid rünnata. Rünnaku korral aga suudaksime end ise kaitsta seni, kuni meile appi tullakse.
22. märts 2022
