Vallad algatasid julgeolekudebati

Saaremaa ja Hiiumaa vald tahavad tugevdada enda ja kogu Eesti julgeolekut, soovides naaber­saarele mereväe­­baasi ja Hiiumaale ranniku­kaitseüksusi ning lubades omalt poolt igakülgset koostööd.
Kaks kuud kestnud Venemaa sõda iseseisva Ukraina vastu on toonud kaasa selle, et aina enam räägitakse Eesti kaitsevõimest võimaliku rünnaku korral.
Reedel saatis Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja vallavalitsuse nimel kaitse­minister Kalle Laanetile ja Saaremaa vallavanemale Madis Kallasele pöördumise, milles kutsutakse arendama riigikaitsevõimekust ka Eesti suursaartel.
Tasuja ütles Hiiu Lehele, et pöördumine oli jätkuks selleteemalisele varasemale suhtlusele ning valla võimukoalitsioonis – SDE, Ühine Hiiumaa, Reformierakond – juba kokku lepitule. Sellesisulise ettepaneku saatis koalitsioon ka riigieelarve strateegiasse.
Pöördumises soovitakse kaitsejõudude üksuste paigutamist saartele ning tuuakse välja Hiiumaa ja Saaremaa strateegiline olulisus piirkonna ja kogu Eesti jaoks nende geograafilise asukoha tõttu. “Lihtsustatult öeldes, kes kontrollib saari, see kontrollib Läänemerd. Rootsi võiks meile Gotlandi riigikaitsevõimekuse arendamisega eeskujuks olla,” seisab kirjas.
Kaitseminister Kalle Laanetile (Reformierakond) tehti ettepanek lähtuda kaitse­võimekuse arendamisel kummagi saare tugevustest – võimalik valik oleks rajada Saaremaale mereväebaas ja Hiiumaale tuua rannikukaitseüksus.
Detailsed valikud on mõistlik jätta Kaitseväele ja Kaitseministeeriumile, samas lubab kohalik oma­valitsus igati soosida üksuste saarele toomist ning siin vajalike tingimuste loomist. Arvestades, et üksuse alaline kohalolu või varude ladustamise võimekus tagab saartele sõjalise ohu korral vajaliku reageerimisvõimekuse ning on hea heidutusmeede.
Kokkuvõtlikult palutakse Kaitseministeeriumi seisukohta, millised on võimalikud konkreetsed koostöökohad ja mida omavalitsus omalt
poolt teha saab. Lisaks tehakse ministeeriumile ette­panek nii omavaheliseks kohtu­miseks kui ka ministeeriumi ja Hiiumaa ning Saaremaa omavalitsuste ühiseks kohtumiseks.
Mereväebaas Saaremaale
Saaremaa vallavanem Madis Kallas ütles rahvusring­häälingule antud intervjuus, et mereväebaasi loomisest Saaremaale on räägitud juba aastakümneid: “Ja meie ka rõhume eelkõige sellele. Me ei välista ka muid stsenaariume ja ka NATO on üks variant, mingisugune NATO üksus või baas Saaremaal.”
Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja ütles, et Hiiu saarel võiks olla rannakaitse­üksused. “Meie hinnangul võiks see olla Kõpu, Kõrgessaare, Lehtma piirkond ehk siis saare põhjaosa,” selgitas ta ERRile.
Kaitseminister Kalle Laanet ütles, et otsused suursaarte kaitsevõimekuse suurendamiseks võidakse vastu võtta järgneva poole aasta jooksul, aga nende täide­viimine võib võtta aastaid.
“Täiesti selgelt me peame oma julgeolekut selles mõttes laiali tõmbama, et meie kaitserajatised oleksid rohkem laiali, et meil oleks meri kaetud ülevalt põhjast kuni alla lõunani välja,” rääkis Laanet ERRi reporterile Margus Mullale antud interv­juus.
Laanet ütles, et mullu suvel kaitseministeeriumis tehtud kalkulatsioonid andsid tulemuseks, et Saaremaa süvasadama ümberehitamine mereväebaasiks läheks riigile maksma 90 miljonit eurot. Laanet ei välistanud, et ühel päeval võiks seal olla ka NATO baas. “Aga need on kõik aruteluteemad, meil ei ole ühtegi otsust,” rääkis Laanet ja lisas, et arutatakse ka Hiiumaa valla soovi saada saarele rannikukaitse­üksused.