Kristiin Jaanimets Riinu Rahuoja jaoks on see teine Porsche karikas. Kaks aastat tagasi võitis ta selle madalamas arvestuses, eelmisel aastal finaal ebaõnnestus ning nüüd siis tuli võit kõrgemas arvestuses.
Rahuoja selgitas, et harrastajate ja kutseliste sportlaste võistluste suurimaks erinevuseks on takistuste kõrgus. Kui harrastajate kõrgemad sõidud on 110 sentimeetri kõrgustel takistustel, siis seeniorklassis võivad takistuste kõrgused ulatuda 160 sentimeetrini.
“Eks noorte hobustega sõidavad ka profid madalamaid parkuure, aga põhihobustega ikka palju kõrgemaid,” lisas ta.
Suurimaks erinevuseks aga on treeningud. Kui harrastajad sõidavad tihti ühe hobusega ega pruugigi iga päev talli jõuda, siis kutselistel sportlastel on sageli viis kuni kümme hobust korraga treeningus.
Rahuoja ütles, et Saku suurhallis võistlemine on alati eriline. “Baron on väga ergas ja tundlik hobune, valgus, heli, värvikirevus – kõik see mõjutab teda päris palju ning seetõttu on Saku suurhall talle emotsionaalselt väga raske koht võistlemiseks. Õnneks talle meeldib hüpata ning kui sõiduga pihta hakata, siis suudab tavaliselt takistustele keskenduda.”
Kaheksas ja eriline
Elu esimese võistluse, mis oli galopivõidusõit, tegi Rahuoja eesti tõugu hobusel Aara. Esimeseks võistlushobuseks takistussõidus oli tal Tori tõugu Leek, siis tuli araabia täkk Fadarath ning rahulik Tori tõugu Delter. Sealt edasi siis juba traavlist Lady ja Tori tõugu Canberra ning enne Baroni võistles ta veel paar hooaega eesti sporthobusega Pokemon.
Baron, kes on samuti eesti sporthobune, on tal esimene hobune, kelle algusest peale ise kasvatanud. “Valisin ise täku, olin ta sündimise juures, olin esimene inimene, kes talle selga läks ning olen algusest peale temaga ise sõitnud,” rääkis Rahuoja.
Saduldamisel oli tal muidugi ka abiline, kellel rohkem kogemusi noorte hobustega. Ka nüüd sõidab hambaarstina töötav Rahuoja ajapuuduse tõttu Baroniga kord nädalas või siis, kui ta ise ära on, teine ratsanik.
“Selle pika ajaga on meil Baroniga väga tugev side tekkinud ja tal on õnnestunud mõlemalt oma vanemalt saada parimad omadused. Oma elava iseloomu ja kiire reaktsiooniga ei ole ta igakord kõige lihtsam hobune käsitsemiseks, aga võistlustel püüab ta alati endast parima anda, samas on väga heatahtlik ja mänguhimuline hobune,” iseloomustas ratsanik oma head sõpra.
Praegu Rahuoja veel uusi võistlusi kalendrisse ei märgi. “Praegu keskendume kõigepealt puhkusele ning eks aasta alguses peab hakkama vaatama, milliseid väljakutseid võistluskalender pakub,” ütles ta. Üks on siiski kindel: “Jätkan ikka harrastaja tasemel võistlemist, et oma hobi maksimaalselt nautida.” Veel üheks eesmärgiks on ka Baroniga rohkem metsas/maastikul sõitmas käia, et tal oleks rohkem vaheldust.
Kuigi Baron on aegajalt ka Riinu Rahuoja ema-isa juures Hiiumaal, siis igapäevaselt on ta koduks Tallinnas asuv Veskimetsa Tall, kus Rahuoja ka treenimas käib.
Küsimusele, miks ta just Hiiumaa ratsaspordiklubi nime all võistleb, vastas Riinu Rahuoja nii: “Kuna olen Hiiumaalt pärit ja kuigi elan suurema osa ajast Tallinnas, kus ka töötan, on hiidlaseks olemine osa minu identiteedist, just seetõttu esindan endiselt Hiiumaa ratsaspordiklubi.”
