Puu, keda keegi ei vaja?

Ülemiste keskuse teise korruse aatriumis saab alates läinud nädalast tutvuda Hiiumaa põlismetsast pärit massiivse haava­notiga, mis pöörab käimasoleva looduskaitsekuu raames tähelepanu vanade metsade olulisusele. Nott on peagu 3 meetri kõrgune ning kaalub ligi 800 kilogrammi.
Ülemiste keskusesse jõudis nott Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel. Keskkonnaühenduse metsaeksperdid leidsid noti laoplatsilt põletamisse suunatud puidu virnadest, kuhu ta oli sattunud ilmselt oma erakordse suuruse pärast – purustusmasinate hambad ei hakka nii jämedale puunotile peale. Tunnuste järgi põlismetsast pärinev puu oli küll maha raiutud, ent see ei leidnud kasutust, sest inimesekesksest vaatevinklist polnud seda kellelegi vaja. Metsas leiduvad elusad kui ka surnud puud on aga koduks tuhandetele liikidele.
“Selle puu metsa kasvama jätmine oleks rõõmustanud sadu metsaliike. Teda oleks vaja läinud nii uut pesapaika otsival linnul või tüvele kinnituval samblikul. Pärast ta suremist oleks temast eluks vajalikku toitu saanud kümned ja kümned eriliigilised seened ja putukad,” ütles Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo. “Nott kannab endas olulist sõnumit, et meie metsi tuleks hoolega hoida ja targalt majandada,” lisas Kuresoo.
Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ette­võtluse valdkonnajuht Tiia Nõmm sõnas, et loodetavasti avaneb keskuse külastajatel just teisel korrusel asuvate toidukohtade vastas hetk aega, et mõtiskleda väärikatele vanadele metsadele ning metsaelanike elupaikade olulisusele. “Ülemiste keskusel on hea meel tuua loodus inimestele lähemale ning loodetavasti leiavad külastajad hetke, et mõtiskleda, kuidas lihtsate tegevustega saame looduse hoidmisele kaasa aidata,” lisas Nõmm.
Keskuse külastajatel on võimalus notti lähedalt uurida ning kui minna notile täitsa ligi, siis on kuulda mitme­suguste metsalindude laulu. Noti kõrval asuval stendil saab lugeda nii konkreetse põlismetsast pärit noti lugu kui ka üldse vana metsa ja vanade puude väärtusest, sellega seotud liikidest ja muust olulisest. Selle aasta looduskaitsekuu juhtmõte “Püsiv ja muutuv Eesti looduses” kutsub pöörama tähelepanu sellele, kuidas ja miks loodus meie ümber muutub ning milline roll on muutustes inimesel. Vähesed allesolevad põlismetsa killud on püsinud meie maal sajandeid, sealjuures pidevalt muutudes ja arenedes.

Toimetaja
HARDA ROOSNA