MTÜde meelest ebaproportsionaalne nõue, viga volikogu protokollis ja toetuseta jäänud ühingud – justkui paremaks tehtud valla mittetulundusühingute rahastamise kord tekitas segadust juurde.
Eelmisel nädalal Hiiu Lehes ilmunud artikkel Hiiumaa valla MTÜde rahastamise korra parandustest tekitas palju vastukaja. Kiideti probleemi tõstatamist, aga küsiti ka, kes tegi ettepaneku lisada muudetud korra eelnõusse maksu- ja tolliameti majandusaasta aruande õigeaegse esitamise nõue.
Asja edasi uurides selgus, et protokolli järgi hääletati see idee mullu 12. septembril aset leidnud vallavolikogu istungil justkui 8 poolt-, 11 vastu- ja 1 erapooletu häälega maha. Volikogu aga toetas hoopis uut teksti: “kellel on esitamata õigeaegne eelmise toetuse aruanne, majandusaasta aruanne või riigi ees ajatamata maksuvõlg”.
Dokumente võrreldes selgus, et Riigi Teatajas on siiski sees variant, milles sees õigeaegse majandusaasta aruande nõue.
Esmapilgul tundus, et Riigi Teatajasse oli läinud uuest korrast vale versioon ja juba tehtud otsused MTÜde toetamise ja toetuseta jätmise kohta on õigustühised.
Hiiumaa vallasekretär Helen Härmson kinnitas, et Riigi Teatajas on siiski õige määrus.
Viidik: kas pean inimese lahti laskma?
Volikogu esimees Aivar Viidik, kelle jaoks erinevus protokollis ja Riigi Teatajas tuli üllatusena, ütles pärast asja uurimist, et viga on hoopis volikogu protokollis ja selle on sisse lasknud valla jurist Kairi Arunurm.
Arunurm ja Viidik parandasid vea volikogu detsembrikuu protokollis neljapäeval, 23. aprillil, jättes lisamata muutmiskuupäeva ja lisamata paranduse tegija nime.
Küsimusele, kas kiirkorras ja kahe inimese omavahelises suhtluses volikogu protokolle parandada on õige, vastas Viidik, et mis ta nüüd tegema peab, kas inimese [Arunurme] lahti laskma?
Volikogu esimees on veendunud, et protokollijal ei olnud pahatahtlikke kavatsusi. “Tegemist oli inimliku eksitusega,” ütles Viidik.
Ta lisas, et ametlikes teadaannetes ehk Riigi Teatajas on korrektne määrus nagu volikogu selle vastu võttis: “Ehk õiguslikus kontekstis on asi korrektne.”
Kahtlane õigusloome?
Volikogu liikme ja revisjonikomisjoni esimehe Antti Leigri sõnul on juba allkirjastatud volikogu istungi protokolli muutmine tagantjärgi erandlik olukord ning vajab selget ja arusaadavat põhjendamist kõigile asjaosalistele ja ka avalikkuse jaoks.
Leigri küsis samal päeval, 23. aprillil toimunud volikogu istungil Viidiku käest, kas vallavolikogu istungi protokollis ja Riigi Teatajas avaldatud õigusaktid on erinevad. “Sain kiire vastuse, et see on juba parandatud,” ütles Leigri.
Revisjonikomisjoni esimees oletas, et kui tema poleks volikogu istungil teemat tõstatanud, ei oleks volikogu esimees juhtunust üldse rääkinud.
“Viidik oleks pidanud sellest just volikogule teada andma ning miks mitte ka muude küsimuste punkti all oleks volikogu seisukoha kujundanud,” ütles Antti Leigri.
Revisjonikomisjoni esimees lubas teema juurde kindlasti tagasi tulla volikogu eestseisuse järgmisel kokkusaamisel, et hiidlastele ei jääks halba muljet volikogu nõrgast töökorraldusest ja kahtlasest õigusloomest.
