Harda Roosna Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Lambingu sõnul on kontrollreidide peamine eesmärk nõustada ja suunata inimesi ohutult käituma, tagada suure tuleohuga aja piirangute järgimine ning hoida ära õnnetusi ja hukkumisi.
Lambing kinnitas, et kontrollkülastustel on suur mõju ning tegelikult on teavitus- ja ennetustööga suudetud hullem ära hoida. Sellest hoolimata oli aga eelmisel nädalal mitmeid suuremaid ja väiksemaid metsa- ja maastikupõlenguid, samuti uppumissurmasid.
“Metsatulekahjud võivad olla laastavad, eriti praeguse kuumaga. Sestap abistame päästeametit inimeste teadlikkuse tõstmisega. Kui politseinikud märkavad inimesi tuld tegemas, siis nendega minnakse rääkima. Metsade tervis on meie kõigi asi,” ütles politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Marko Ild.
RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul on enamiku metsapõlengute põhjustajaks inimene, kes kas viskab suitsukoni aknast välja, teeb lõket kohas, kus see võib metsa süüdata või loobib metsa pudeleid, mis päikese käes toimivad suurendusklaasina. “Suure tuleohuga ajal peab meeles pidama, et tikke ja välgumihkleid loodusesse minnes kaasa ei võta ja suitsukonisid auto aknast välja ei loobi,” tuletab peametsaülem meelde.
Sel aastal on kasvanud metsa- ja maastikupõlengute arv: 31. juuli seisuga on toimunud 177 metsa- ja maastikutulekahju, mis on üle poole rohkem kui eelmisel aastal. Juuli lõpu seisuga on uppunud 29 inimest, neist 13 juulis. Kõige rohkem veeõnnetusi on juhtunud eeskätt vanemaealiste inimestega, kes end kuuma ilma eest jahedasse vette jahutama lähevad ja noorte meestega, kes on enne suplust alkoholi tarvitanud.
PÄÄSTEAMET
