Connect with us

Uudised

Õpilased vene keele laagrist Peterburis: need üheksa päeva olid ühed aasta paremad

Erakogu
Artur Luik: Keelelaager toimus Peterburis. Juba bussis sinna sõites näidati meile eelmise aasta laagri videoid ja pilte. Sellest tekkis kerge pelgus, kahtlesin kas saan vene keeles näitlemise, rääkimise, kirjutamisega jms hakkama, kuid hiljem see möödus.
Iga päev olid meil lõunast õhtusöögini erineva temaatikaga tunnid. Õnneks jagati meid teisel päeval kahte gruppi – tugevamad ja nõrgemad. Sattusin alguses tugevamasse gruppi, kuid läksin järgmisel päeval sealt ära, kuna selles olid tõesti ainult vene keelt kui emakeelt rääkivad õpilased.
Hiljem pidin otsust natuke kahetsema – nõrgema grupi õpilased olid tõesti elementaarteadmiste baasil. Siiski ei tähenda see, et kõik õpetatu oleks kasutu olnud, kuna sõnavara oli pisut teine kui meie koolis.
Päevad möödusid kiiresti, enne ja pärast õppimist käisime koos giidiga linnas jalutamas. Peterburist jäi mulle mulje kui muinasjutulisest ja reeglitele allutatud linnast. Linna müstilisus avaldus eriti selle vaatamisväärsustes, peaaegu iga kuju, kiriku, silla ja lossi juures oli midagi salapärast. Eriti meeldis Peeter Pauli kindlus ja jutud Püha Graalist.
Linna üldilmele mõjusid minu meelest halvasti ühekõrgused hooned – nimelt oli varem Peterburis majade kõrgus rangelt paigas. Positiivne pool avaldus majade suurepärastes fassaadides. Eriti erksalt on meeles vaade Ermitaažile Neeva jõelt.
Reisiseltskonnaga oli meil tõesti vedanud ning kaasas olid kolm suurepärast õpetajat Sauelt, Pärnust ja Saaremaalt. Just tänu neile läks terve reis ladusalt, pisikeste kõrvalepõigetega. Laagrikaaslased olid samuti kiiduväärt, kõik väga avatud iseloomuga, jutukad, lõbusad. Esimesed päevad möödusid väikestes tutvusringkondades, kuid hiljem said kõik omavahel hästi läbi.
Üldjoontes jättis laager mulle väga hea mulje, kõik oli täpselt planeeritud ja segadusse polnud võimalik sattuda. Kogu reisi vältel omandasin väärtuslikke teadmisi Peterburi ja üldse Venemaa kultuuri kohta. Ka faktide ja info koha pealt oli laager väga rikkalik, päevas saime nii palju uusi teadmisi, et ilma hilisema kordamiseta oleks üsna raske pooltki sellest meelde jätta.
Vene keele õppimise vaatenurgast oli ainuke miinus laagri pikkus. Üheksa päeva annab julguse ja soovi keelt kasutada, kuid tõsise praktika saab tunduvalt pikema ajaga.
Kokkuvõttes olen laagriga rahul ja võin isegi öelda, et need üheksa päeva olid ühed paremad selle aasta jooksul. Kindlasti sooviksin veel osaleda taolistes laagrites, kuid olen selleks nüüd juba liiga vana. Vene keelt aga soovin ka tulevikus praktiseerida ja loodan, et üsna pea räägin seda ilma pikema mõtlemise ja vigadeta.

Mirjam Uuskari: Mulle meeldisid kõige rohkem ekskursioonid. Need olid küll venekeelsed, kuid kui midagi jäi arusaamatuks, olid õpetajad abiks ja tõlkisid. Parim ekskursioon oli Tsarskoje Selo lütseumi. See oli väga huvitav, kuna saime näha Puškini ja Puštšini tuba, hoone trepid ei olnud renoveeritud – need olid samasugused nagu Puškini ajal, nägime ka nende klassiruumi ja koolitunnistusi. Ekskursioon oli väga huvitav ka sellepärast, et olin enne näinud Puškinist tehtud filmi, mis käsitles aega kui tema selles koolis õppis, ning see oli filmitud selles samas hoones ja piirkonnas. Peterburi linnaekskursioone oli meil kaks – esimene bussiga, teine jalgsi. Veel viidi meid Vene muuseumi, Ermitaaži, Peeter-Pauli kindlusse, Kaasani katedraali, Iisaku katedraali, Aleksandri aeda, Suveaeda, okeanaariumisse ja Peterhofi.
Päevad olid tihedad ja endale n-ö vaba aega väga ei olnudki. Ainult õhtul saime hotellis omi asju teha ja poes käia. Tunnid olid suhteliselt keerulised – õpetajad rääkisid väga kiiresti ja raske oli järge pidada. Aga siis jällegi olid õpetajad abiks. Reis oli kasulik ning hariv. Kuulsime päevast päeva vene keelt vene rahvusest inimeste suust ja saime palju uusi teadmisi.

Rauno Sedrik: Reis oli väga huvitav ja põnev. Peterburi arhitektuur on juba omaette vaatamisväärsus. Käisime Vene muuseumis, Peeter I majamuuseumis, Peetri-Pauli kindluses, Tsarskoje Selos, Ermitaažis, Suveaias, Peterhofis, Iisaku ja Kaasani katedraalis ja ka mõnes väiksemas kirikus. Omalaadne kogemus oli paadisõit Neeval, sealt oli hea vaade paljudele hoonetele. Metrooga sõitmine oli ka uueks kogemuseks. Päevad olid tihedalt sisustatud, vaba aega oli vähe. Õppisime kahes grupis, ühes keelt rohkem, teises vähem oskavad õpilased. Minu arvates oli kahe grupi tasemete vahe liiga suur – üks üsna lihtne ja teine väga raske. Tunnid olid põnevalt sisustatud, tegime isegi teatrit. Laager oli kasulik, andis ülevaate vene kultuurist, seal õppis keelt kuulama ja rääkima. Sain ka uusi sõpru ja seltskond oli lahe.

Kersti Rand: Mulle reis ja laager väga meeldisid, suurepärane, tahaks tagasi! Kõik oli uus ja huvitav, hoopis teistsugune kui siin. Meeldis Peterburi linn, selle uhked ehitised: lossid, katedraalid, muuseumid ja rahvarohkus. Eriti jäid meelde Ermitaaž, Tsarskoje Selo ja Peterhof. Päevad möödusid akadeemias õppides ja linna avastades. Tunnid olid jõukohased, enamjaolt õppisime ja kordasime kõige elementaarsemaid väljendeid, mida võib igapäevasel suhtlusel vaja minna. Mõned tunnid olid ka keerulisemad, pidime tõlkima tekste, mis olid päris rasked. Meile oli abiks õpetaja Tatjana Truuväärt.
Kahju, et algselt planeeritud osalemine Valgete Ööde festivalil Helepunased Purjed (Alõje Parusa) ära jäi. Oleksime saanud näha üles tõstetud sildu, laevade paraadi ja lihtsalt nautida kohapealset melu. Õppereis aga oli igati kasulik. Julgust suhelda vene keeles tuli juurde, sõnavara laienes ning meelde tulid varem õpitud, kuid vahepeal meelest läinud sõnad ja väljendid. Saime juurde uusi tutvusi, sõpru, tutvuda vene kultuuri ja ajalooga, näha suurepäraseid arhitektuurisaavutusi. Ahjaa, okeanaarium oli ilus ja huvitav, ei saa öelda, et poleks midagi taolist varem näinud, aga sellegipoolest  tasus ärakäimist!

Triinu-Liis Salme: Kogu reis oli väga meeldiv. Paljud juhtumised ning erinevad viperused tegid selle meeldejäävaks. Päevad olid üsna pikad, kuid väga sisutihedad. Iga päeva koolitunnid olid alati erinevalt üles ehitatud. Esialgu tundus, et ma ei saa tunnis toimuvast aru, kuid ajapikku muutus kõik sujuvamaks. Linnaekskursioonidest meeldis mulle eriti Peterhof. Kuna tundides oleme ju paljudest kohtadest rääkinud ja nendega tutvunud, oli põnev neid nüüd ka reaalselt näha. Ka reisiseltskond oli tore. Kui alguses omavahel väga ei suheldud, siis ajapikku said pea kõik sõpradeks. Eriti lahe oli suhelda naabersaare rahvaga. See reis oli igati kasulik ja jääb alatiseks meelde.

Veel lugemist:

Uudised

Kaks Kärdla perearsti, doktor Meeli Paesüld (66) ja doktor Lia Prigoda (67) loobuvad praksisest 1. juunil 2023. Perearstil tuleb nimistust loobumisest kuus kuud ette...

In Memoriam

Jõulude ajal lahkus 79. eluaastal raske haiguse järel nimekas Hiiumaa ettevõtja ja ühiskonna­tegelane Mati Nurs. Tema näol kaotas Hiiumaa ühe mõjukama mehe, kes läbi...

Elu

Simo (32), Annamaria (36), Henri (7) ja Arabella (5) Venski kolisid Hiiumaale lõppeva aasta kevadel. Võiks öelda, et hüppasid pea ees tundmatusse, sest kindlat...

In Memoriam

„Igavest Valgust, armas sõber!“ ütleb Hirmuste küla mees Erkki-Sven Tüür, mälestades omaküla meest Riho Sibulat, kes pühapäeval taevastele lavadele suundus. „Riho enneaegne lahkumine on...