Jälgi meid
Tüür bänner

UUDISED

Ööbiku pesa läheduses

Enda kohta võin öelda, et kui paar aasta­kümmet tagasi sai teatud määral Hiiumaa ajaloos kaasa mängitud, siis hiljem olen püsivalt uurinud Eesti ajakirjanduse ajalugu. Eriti on meeldima hakanud Tartus ilmunud oma aja menukas nädalaleht Olevik, mida toimetas vastuoluliseks tegelaseks tembeldatud, kuid väga andekas Ado Grenzstein. Teisalt olen 12,5 aastat kokku pannud pisikest Muhu valla ajalehte, samuti tõlkinud vene keelest Vladimir Megre raamatusarja “Venemaa helisevad seedrid”, mis kutsub inimesi oma loomulikku ümbrusse tagasi.
Kõige rohkem lähevadki mulle korda õppetunnid looduse keskel elamiseks. Kirjeldan üht valusamat, üsna hiljutist.
Vahetult enne seda, kui hakkasin Hiiumaale tulekuks täpsemat plaani pidama, meenusid vaarika­taimed, mille olin varakevadel istutanud pisut võsastunud kraavi kaldale. Mõtlesin nüüd natuke võsa vähemaks võtta, et vaarikatele rohkem päikest paistaks. Millega suvine võsavõtmine lõppes? – Leidsin võsa vahelt pesa viie rohekaspruuni munaga. Hing jäi kinni. Jätsin juba võetud oksad selle ümber ja taandusin vaikselt. Kaebasin oma patukoorma üle lähedastele, teha ei osanud enam midagi, viga sai kirja. Ma ei tea, kas ööbik, kes terve kevade meile unelaulu laulis, peab seda pesa veel turvaliseks või kas ta jõuab uue pesa kuhugi mujale punuda. Olin saanud paraja võmmu kuklasse – kevadsuvel lindude pesitsemise ajal ära võssa asja tee…
Ütlus “parem hilja kui mitte kunagi” ei pea teine­kord paika, eriti looduses liikudes-tegutsedes. Manitsesin end nüüd taas looduse rütme paremini tähele panema; arvuti taga töötades unustad ju kõige olulisema, oma elava ümbruse. Kui mõned tegemata tööd tulevad meelde liiga hilja, siis ongi parem need (sügiseni) tegemata jätta. Laululinnu­haldjas ei maksa kätte, nagu laulis Jaak Joala – haldjas lihtsalt läheb minema ja jätab sind kaitseta, kui ei oska käituda.
Ööbik laulis siiski pärast veel võsas edasi. Looduse suuremeelsus sisendab ülimat tänumeelt. Kui ainult (õigel ajal) teadvustaks, oskaks rohkem oma vahetu ümbrusega kooskõla leida.

ANU PALLAS
Hiiu Lehe esimene peatoimetaja

Veel lugemist:

UUDISED

Hiiumaad väisas kuulsa Prantsuse inseneri Gustave Eiffeli otsene järeltulija Myriam Larnaudie-Eiffel, kelle tõi saarele aastal 1874 esiisa tehases valminud Ristna tuletorni saamislugu. Myriam Larnaudie-Eiffeli...

UUDISED

Roodjala perekonnas on ligi paarsada liiki, kellest suurem jagu elutseb lõunapool­keral. Mõni sooja kliima liik kasvatab maapinnalt üles isegi väikse tüve, mis rangelt võttes...

UUDISED

Olime tol maipäeval tulnud just Kõpu lõunaranna Tiharu puisniidult, mis sajandi algul taastati, ent nüüd taas hooletussejäetult nukras seisus. Lõpliku punkti paneb Tiharule niidu...

UUDISED

Laialehiste metsade poolest on Hiiumaa Eesti vaesemaid maanurki. Aga justkui vastukaaluks leidub siin vägagi tähelepanuväärseid põlispuid. Näiteks Kiduspes kasvab kohe tee serval uhke jalakas,...