Külastasin mõned nädalad tagasi koos turismigrupiga Hiiumaal Kassaris Sääre tirbil asuvat esimest vaateplatvorm.
Üllatuseks nägin, et inimesed pidid vaateplatvormile jõudmiseks tõusma üles kõrgete palkastmetega (üle kolme astme) järsust trepist, samal ajal polnud neil kuskilt kinni hoida ega ennast toetada, kuna puudusid käsipuud ja toetav piire. Eriti suured raskused olid inimestel ohutult allatulekuga. Seekord läks kõik õnnelikult, kuid sellelt trepilt allakukkumine võib lõppeda raskete tagajärgedega või isegi traagiliselt.
Kuigi giid ütles kenasti, et platvormile tulek on iga grupi liikme jaoks vabatahtlik, ei lahenda see ohtlikku olukorda. Ka vabatahtlikult platvormile minejaga võib juhtuda õnnetus. Õnnetus võib juhtuda ka giidiga. Kaasaegsete seisukohtade järele võib komistada ja libiseda iga inimene, sõltumata vanusest, soost, tervislikust seisundist, füüsilisest ettevalmistusest või psühholoogilisest sättumusest..
Seetõttu ongi Euroopa Liidu direktiividega ja Eesti Vabariigi Ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297) § 3 lõike 10 alusel kehtestatud vabariigi valitsuse määrusega üldkasutatavate ehitiste ja rajatiste kohta (VV määrus 28.11.2002 nr 14) sätestatud nõue, et üldkasutatavatel rajatistel ja ehitistel peavad nii siseruumides kui välistreppidel olema käsipuud mõlemal pool treppi.
Loodan, et nimetatud vaateplatvormi haldaja suhtub antud olukorda tõsiselt ja paigaldab sellele vaateplatvormile mõlemale poole käsipuud enne, kui seal juhtub mõni raskete või ka traagiliste tagajärgedega õnnetus. Õnnetuste ennetamine on alati parem kui hiljem raskete või traagiliste tagajärgedega silmitsi seismine. Ilma käsipuudeta trepid on nõukogudeaegse mineviku jäänuk, kui inimeste elu ja tervis polnud väärtustatud.
Hea näitena võib tuua Orjakul asuva linnuvaatetorni, kus kõik oli korras ning inimestel oli kerge üles minna ja alla tulla. Kui kõik vaateplatvormid oleksid sellised, oleks üha rohkem võimalusi ohutult imetleda Kassari kauneid vaateid.
VIRVE SIIRAK
Tallinna tehnikaülikooli riski-ja ohutusõpetuse õppejõud
