Eestis tegutsevad notarid tegid mullu kokku 298 870 toimingut, kõige sagedamini viidi läbi kinnisvaraga seotud tehinguid ning pärimis-
menetlusi. Hiiumaa ainus notar tegi mullu kokku 1491 toimingut, aasta varem oli vastav number 1565. Kinnisvaratehinguid tehti mullu Hiiumaal 377, aasta varem oli vastav number 419.
Kõige enam kasvas mullu nende toimingute arv, mis seotud kinnisvara ostu ja müügiga, testamendi tõestamise ja pärimisjuhtudega. Suurim kukkumine, 2 protsenti toimus tõlgete kinnitamise osas. Notari juures abiellumiste, lahutamiste ja varajagamisega seotud toimingute arv jäi varasemaga võrreldes samaks.
“Varem kinnitasid notarid aastas ligi 20 000 tõlget, kuid seadusemuudatusega liikus see toiminguliik suures osas vandetõlkide pädevusse,” rääkis Notarite koja esimees Tarvo Puri. Kui jätta see teenuseliik kõrvale, siis teiste toimingute arv on aasta jooksul tervikuna ligi 8 protsendi võrra kasvanud. Puri märkis, et tõlgete kinnitamise kadumine notaritoiminguna on ka regionaalne küsimus, sest tõlkeid kinnitati enamasti Ida-Virumaal ja Harjumaal.
Kinnisvaratehingute arv kasvas Eestis keskmiselt 4 protsenti, seejuures üheksas maakonnas tehingute arv kasvas ja kuues langes. Kõige suurema kinnisvaratehingute arvu kasvuga olid Läänemaa (12%), Järvamaa (9%), Harjumaa (7%) ja Pärnumaa (7%), suurim langus toimus kinnisvaratehingutes Ida-Virumaal (12%), Hiiumaal (11%) ja Võrumaal (9%).
Koja andmetest selgub, et kinnisvaratehinguid tehakse rohkem suuremates linnades ja nende lähiümbruses, kus on palju uusi ehitisi ja arendusprojekte – Tallinnas, Tartus, Pärnus ja nende lähivaldades. Samas oli mullu varasemaga võrreldes rohkem piirkondi, kus tehingute arv langes. “Kui näiteks saartel on müük olnud madal juba aastaid, siis Ida-Virumaal tunamullu tehingute arv kasvas (6%), kuid mullu pöördus see 12 protsendiga langusesse,” lisas Puri.
Eestis tegutseb 92 notarit, kes tegid igaüks mullu keskmiselt ligi 3200 toimingut. Ühe notari kohta tehti mullu enim toiminguid Tallinnas.
