1. aprillil käisid ühes Käina valla majapidamises tuleohutusinspektorid ja tegid märkuse, et maja küttesüsteem pole korras. Omanik lasi küttesüsteemi korrastada, kuid 7. mail tuli talle ikkagi kiri ettekirjutustega ja trahvihoiatusega. Nüüd küsib ta, miks tuli see kiri alles kuu aega hiljem?
Vastab Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo peainspektor Rain Põllu: “Meieni jõudis info, et antud majapidamise küttesüsteem võib olla tuleohtlik. Majapidamine lülitati tööplaani ning 1. aprillil teostasin mina isiklikult tuleohutusülevaatuse antud majapidamises. Teavitamine toimus kohapeal ning proua lubas mind enda valdustesse. Suitsuandur oli laest alla võetud (päästjad olid selle u kuu tagasi lakke pannud), alles olid kõigest kinnitused. Esimese asjana paistis silma pliidipragu ning puuoksad pliidiraua peal. Omaniku väitel ta kuivatabki puid niimoodi, kuna tal küttepuid ei ole. Kuna küttesüsteem oli silmnähtavalt katki, pliidiraual olid praod ning leegid tulid sealt juba välja, siis keelasin ma pliiti edaspidi kasutada kuniks ei ole kutsutud pottsepp, kes selle korda teeb. Käisin koheselt ka Käina vallavalitsuses ja leidsime koostöös, et sinna oleks kõige õigem saata viivitamatult korstnapühkija, kes teeks kindlaks, millises mahus küttesüsteem remonti vajab. Kuna korstnapühkija akt koostati 9. aprillil ja ettepanek 15. aprillil, jõudsid minuni, ehk siis juhtumiga tegeleva inspektorini, vastavad aktid 4. mail. Ettekirjutuse tegemine venis seetõttu, et Käina vald kui tellija ei saanud korstnapühkija käest nõutud dokumente (korstnapühkija akt ja ettepanek) koheselt, vaid nende jõudmine päästeametisse venis päästeametile teadmata põhjustel. Trahvi kodanikule määratud ei ole. Talle on tehtud ettekirjutus kõrvaldada tuleohutusnõuete rikkumised st viia küttesüsteem vastavusse ohutusnõuetega, et see oleks turvaline kasutada ning esitada päästeametile vastavad dokumendid tõendamaks, et töö on tehtud pädevate isikute poolt. Tehtust teatamise kohustus on tal peale tööde lõpetamist ja ettekirjutuse täitmist.”
