Kaks korda kuus laupäeviti saab Kassari rahvamajas tutvuda tavapärasest pisut erinevamate ametite esindajatega ning mõelda kaasa teemal – milliseid inimesi on tuleviku maailmal vaja?
“Tahtsin, et lastel oleks rohkem loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia suunitlusega huviringe,” selgitas korraldaja Teve Floren-Kadak, kuidas asi alguse sai. “Kohtumised oma ala tippudega, kes oskavad ükskõik kui keerulisest asjast lihtsalt ja arusaadavalt rääkida, mõjuvad endalegi inspireerivalt,” lisas ta. Nii tekkiski idee kutsuda erinevate valdkondade esindajaid lastele ja nende vanematele oma ametitest rääkima.
“Ennekõike püüame ärgitada väikseid ja suuri osalejaid enda ümber avatult ringi vaatama ja rohkem küsima ja kaasa mõtlema, kuidas meil maailmas asjad käivad, kuidas võiks olla, et oleks paremini, ja millistes elukutsetes inimesed ühiskonna toimimisse oma panuse saavad anda, tehes seda nii, et töö teeks ennast ka õnnelikuks,” rääkis Teve. Koos küsitakse külaliselt, mis tööd nad teevad ning uuritakse, milleks nende ametit praegu ja tulevikus vaja on, milliste huvide, oskuste, teadmiste ja loomuomadustega inimesed seda tegema sobivad, ja mida töö igapäevaselt endast kujutab. Kes teab, võib-olla panevad kohtumised lapsevanema peaski mõtte uuest ametist idanema. Boonusena loodab Teve, et neist saavad koduseinte vahel alguse igapäevatoimetustest ja praktilistest küsimustest kõrvale kalduvad põnevad ja fantaasiarohked vestlused. Ehk viib koolijuntsudegi jutud korraks nutimängudest eemale.
Tarkvarainsenerist ökotoksikoloogini
Kokku ootab ees 20 kohtumist spetsialistidega valdkondadest nagu keskkonnahoid, inseneeria, haridus, tööstus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, ettevõtlus, põllumajandus, kunst, jne. “Praeguses olukorras, kus kunagi ei tea, kas homme veel tohib kokku saada, pole veel kõigi külalistega kindlaid kokkuleppeid teinud, kuid on oodata näiteks kohtumist ökotoksikoloogiga, kus uurime nanoosakeste ja mürgiste ainete mõju mikroskoopilistele olenditele,” jagas Teve. Kohtumised on praktilised ning lisaks jutule saavad lapsed kohe ka käed külge panna.
Esimesel kohtumisel arutleti koos karjäärinõustaja Ülle Soonikuga teemadel, milliseid ameteid võiks üldse tulevikus vaja olla. Jutujärg puudutas põgusalt ka küsimust, milline on maailm, kus paljusid ameteid asendavad robotid ning juba teisel kohtumisel kohtutigi tarkvarainseneri Kalle Volkoviga, kes on leiutanud Starshipi pakirobotid, mis teevad inimese eest ära kulleritöö.
Millest mõtleb programmeerija
Teema alustuseks selgitas Volkov näiteks, kes on üldse insenerid, mis teeb inimesest leiutaja ning enne robotite hingeellu sukeldumist ka seda, mis on riist- ja mis tarkvara. Volkov polnud ise palju vanem, kui suuremad töötoas viibinud lapsed – 9aastane, kui oma esimese programmi lõi. See oli arvutimäng maailmale, kus veel ei olnud palju arvutimänge. Starshipi pakiroboteid asus ta leiutama maailmale, kus kaupade ostmine käib üha enam veebis ja kullereid napib ning transpordist tekkivat süsinikuheidet võiks olla oluliselt vähem.
Kohtumise praktilises pooles proovisid lapsed lahendada neidsamu probleeme, millega tegelesid pakiroboti programmeerijad. Näiteks otsisid esmalt pusletükkidest kokku pandud tänavapildilt masinat varitsevaid võimalikke ohte ning imiteerisid keerulist orienteerumisülesannet võõraste linnade teederägastikus, püüdes leida väljapääsu üha raskematest labürintidest.
Infot töötubade kohta leiab Facebooki grupist Tuleviku leiutajate klubi.
