Sotsiaalministeeriumis saab viimast lihvi eelnõu, mille kohaselt koolipäeva võib enne kella üheksat alustada ainult hoolekogu nõusolekul. Eelnõu puudutaks pea kõiki Hiiumaa koole.
Hiiumaal algab vaid Palade põhikooli esimene tund kell 9.05. Sedagi alles sellest aastast ehk kogemuste jagamiseks on veel veidi vara.
Palade põhikooli direktor Antti Leigri ütles, et talle isiklikult meeldib, et õppetöö algab kell 9. Ta tõi välja ka, et hilisemat kooli algust toetavad ka erinevad teaduslikud uuringud.
“Selge on see, et igasugune kellaaegade muutus toob kaasa muutused ka muus elukorralduses kodudes,” ütles Leigri, viidates vanemate tööpäeva algusele, transpordile ja vajadusele jõuda peale kooli huvialaringidesse.
Leigri ütles, et Palade koolis on palju neid õpilasi, kes nüüd saavad hommikuti kauem magada, aga on ka neid, kes peavad 30 minutit enne tundide algust koolis ootama. “See on aeg, kus õpilane saab näiteks õpetajaga kokku leppida individuaalse kohtumise,” ütles Leigri.
Tema hinnangul on niisuguste ümberkorralduste puhul olulisteks märksõnadeks logistika ja koostöö koolide, huvikoolide, lasteaedade tööandjate vahel.
Emmaste kool toetab
Emmaste põhikooli esimene tund algab praegu kell 8.15. Kooli direktor Merje Kikas ütles, et ei oska kõiki osapooli arvestavat seisukohta veel anda, sest puudub näiteks lapsevanemate ja õpetajate arvamus, kuid kooli juhtkond kaaluks hilisemat koolipäeva alustamist küll.
“Emmaste kooli juhtkond pooldab hilisemat koolipäeva algust, sest talvisel ajal on hommikuti õues juba valge. Need, kellel varajase tõusmisega probleeme, saavad kauem magada ja algklassilastel jääb õhtuti enne vanemate tulekut kodus üksiolemise aeg lühemaks,” selgitas Kikas.
Ilmselt nõuaks kellaajaliselt pikem koolipäev Kikase sõnul esialgu harjumist, kuid nii nagu näitab igaaastase kellakeeramise kogemus, on paari nädalaga kogu koolipere uue ajaga kohanenud.
Kui aga vanem toob lapse varem kooli, on võimalik korraldada enne tundide algust lastega tegelemine pikapäevarühma põhimõttel. Sellist varianti on Emmaste koolis varasemalt ka kasutatud. Probleemiks võib saada bussiliiklus, millest kool väga sõltub, aga Kikas usub, et ka see on põhimõtteliselt lahendatav.
Kärdla koolis seisab arutelu ees
Kõige varem peavad koolipäeva alustama Kärdla põhikooli õpilased ja seda juba kell 8. Kärdla põhikooli direktor Margit Kagadze ütles, et Kärdlas on koolipäev aastakümneid alanud kell 8. “Viimaste terviseuuringute valguses on aga minu arvates õppekorralduses vaja muudatusi teha,” ütles koolijuht välja oma seisukoha. Kagadze lisas, et Kärdla põhikoolis seisavad need arutelud veel ees.
“Tegelikult on rohkem teemasid, mis aitavad tõsta koolirõõmu ja õpiedu. Lisaks piisavale unele toetab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist piisav liikumine koolipäeva jooksul, täisväärtuslik toitumine, nutiseadmete liigkasutamisest hoidumine, mõistlik kodutööde maht ja toetavad suhted. Kool üksi ei suuda seda kõike teha. Parimaid tulemusi saavutame koostöös koduga.”
Sotsiaalmeedia kihab
Kooli algusaja muutmine on äratanud sotsiaalmeedias elavat huvi. Osa leiavad, et tegemist on valimiskampaaniaga ja seda ei tohiks tõsiselt võtta. Teiste arvates peab lapse koolipäev algama samal ajal, kui algab vanemate tööpäev.
Treener Anu Saue leidis, et pigem tuleb lapsed õigel ajal magama saata: “Lapsevanema esmaseks kohuseks peaks olema laste õigeaegne magamaminek õhtul. Korralik päevakava, kus õhtused telekavaatamised lõppevad kella kuueks. Mis imelik olend see kaasaja Eestimaa laps on, et ei saa hommikul üles. Arvan ikkagi, et põhirõhk peaks olema laste õigeaegne magamasaatmine.”
Ka ise koolis õpetajana töötanud Matti Lüsi leidis, et koolipäeva algusaeg on olnud pragmaatiline otsus. “See on võimaldanud ühe bussiga vanemad tööle ja lapsed kooli/lasteaeda saada. Kojusõiduks piisab vaid keskpäevasest lisareisist. Mäletan oma algklassi ajast (mil lõunast lisareisi polnud), et hommikul kell 7.10 koolibussi peale ja õhtul kell 5 sai sama bussiga koju tagasi.”
Jaanika Küttim ütles, et ei poolda hilisemat koolitundide algust: “Ei poolda ja loodan, et see on samasugune lobajutt nagu paljud teised mõtted ja lubadused, mida kogu aeg promotakse.”
Kolme lapse ema Kristi Linkov leiab, et esimeses kooliastmes peaksid koolitunnid kindlasti hiljem hakkama ja kell 8.30 oleks täiesti sobilik aeg. “Probleemiks saab see kindlasti teises kooliastmes, kus on niigi vähe aega tundide lõpust busside minekuni, et jõuda kõik huviringid-trennid ka läbi käia, kus harjutud on,” lisas Linkov.
“Selge on see, et uus koolitundide algusaeg vajab teistmoodi mõtlemist ja ümberkorraldusi,” nentis volikogu liige ja lapsevanem Helen Teigar. “Kuid kui meie eesmärk on teha siin saarel laste elu veidi paremaks ja õnnelikumaks, siis tulebki leida kõigile osapooltele (lapsed/ vanemad/ tööandjad/ vald) sobivad lahendused.” Tema soovitas uurida, kui suur on koolides näiteks nende laste osakaal, kes sõltuvad bussidest, kui paljud tulevad jalgsi /rattaga otse kodust ja kui paljud liiguvad muu transpordiga (vanematega). “Minu mõte oli selles, et isegi kui jätta bussiajad/logistika samaks ning võtta arvesse, et osa lapsi ongi sunnitud ilmuma kooli varem (sest see võib sõltuda ka vanemate tööajast), siis koolitunnid ehk aktiivne õppetöö võiks siiski alata hiljem (kell 9) ning seda nn “esimest tundi” võiks kasutada sellisteks ühistegevusteks, mis kujundavad lastes liikumisharjumust, aitavad keha ja aju ärkamisele ning häälestavad positiivselt algavaks päevaks.”
Koolipäeva algusaja muutmise puhul on tegu eelnõuga, mille sotsiaalministeerium annab üle vastavale töörühmale, sealt edasi liigub eelnõu kooskõlastusringile. Tervise- ja tööministri Riina Sikkuti sõnul võiksid muudatused kehtima hakata 1. septembrist 2020.
