Jälgi meid
Tüür bänner

UUDISED

Mönus pühapäevamatk Lehtmasse läheb kordamisele

Urmas Selirand
Mönus matk nagu tavaliselt, hää seltskond, hää ilm ja hää loodus.
Kahju, et rohkem rahvast asjast osa äi saand, aga ju siis algselt sombune ilm peletas, märtsi löpu kellakeeramine segadust külvas ja muidu ka närbiks tegi.
Rööm oli, et meie söjaajaloolane Jüri Pärn, kes kõiksugu venelase aukude (kaevised ja augud, mis Vene sõdurid I ilmasöjast alates Hiiumaa pinnasesse kaevand) spets ja seletuse andja on, kaasa tuli.
Esmalt läksime veidi mööda II ilmasöja raudteetammi, seejärel keerasime militaarteele, mis kunagi “raudteejaamast” elik militaarkola ümberlaadimise kohast viis orodokki (söjaväelinnak hiiu keeles). Meie aga ränkasime läbi loopsude ja üle seljandike Lehtma jöe kaldale, et selle maalilisi käärusid kogeda. Sihvakad männid, kuused, kased ja haavad, eri kõveruste ja kummaliste pahkadega puud, risti-rästi langenud pehastuvad tüved, oravate “söögilauad”, korpide krooksatused, pisilindude sädin, maitsvad pohlad (seekord jõhvikaid ei leidnud), pehme sammal, röömsalt vulisev Lehtma jögi jne, jms. Saa mette kirjas kirjeldada, peab ise kogema. Hirve- ja teiste metsloomade radu tallates leidis mind veel ilus, küll üle aasta sääl maas olnud viieaastase hirve sarv – matkatrofee.
Jüri leidis igalt poolt venelase auke ja augukesi, küll laskepesade, muldonnide, küll tont teab mis otstarbega. Siis jõudsime ümmarguse lagendikuni, mis läbimöödus ehk nii 100 meetrit ja kus peale raiet enam miskit ei kasva. Keskel oli pisut väga peenikest vösa, muidu ainult kännud ja rohi. Selliseid ümarplatse on sääl kolm, mis hästi näha ka maa-ameti geoportaali ortofotodel. Milleks ja millal on kolm üksteise lähedal kolmnurkselt paiknevat ühesugust ümarplatsi tehtud, ei osanud öelda, aga igasugu mötteid tekkis küll. Endal tekkis möte, et äkki on tegemist olnud mingi  militaareesmärgiga – helikopterite maandumise platsid? Aga 1998. aasta aerofotol neid kolme platsi ei ole, mis välistab nöukaaja. 2005. aastal need juba on, mis täna toob mõttele, et äkki sinna plaaniti kolme tuugenit? Mingist veesüsteemi rajamise möttest on ka kuulda olnud. Asja uurides selgus, et olid riigimetsa majandamise keskuse veidi teistmoodi raied, mis teatud piirangute töttu tuli maksimaalse puidukoguse kättesaamiseks teha ringikujulised. Aerofoto ja kohapeale sattumine aga tekitab teadmatutele fantaasiarohkeid mötteid edasi.
Päris ülipönevaks läks orodoki territooriumi lähedal, kus metsas ligi 20 m läbimöödu ja u 6 m sügavusega (kaartidel – 5,8 m) vett täis ümmargune auk, mis küll lausa kraatri nime vöiks kanda. Kas sellise on teinud 1939.–1941. aastal sinna heidetud vähemalt pooletonnine lennukipomm? Selle läheduses on hulk kõveralt kasvavaid mände, millel pea köigil augu pool tüvedel pikad löhed koores. Mönel paljandus puupind, enamusel aga oli koor löhed kinni kasvatanud. Mujal, august eemal on puud sirgete tüvedega, aga kraatrist pöhjasuunas valdavalt kõverad. Kokku paarkümmend sellist. Löhesid on ka mõnedel sirgetel puudel, aga ikka ainult kraatripoolsel küljel. Kraatrist veidi kaugemal on väiksem u 3–4meetrise läbimööduga teine arvatav pommi- vöi mürsuauk, milles hirved oma tralli olid pidand.
Edasi kolasime orodokkis, vaatasime majade ja onnide kohti, loopsudesse ja mujale jäänud roostetavat plekisodi.Oli ka suur katkine malmpada, mille mahutavus 360 liitrit on kirjas valmistajatehase märgil – “Zavod imeni Karla Libknehta”. Ju selles sõduritele putru keedeti. Kui möni metallikoguja nüüd arvab, et sealt saab, siis ta eksib. Paik on väga vesine ja sinna teed ka äi lähe ja selle möne kilo pärast pole asjal mötet ka.
Tagasi rängates sai vaadet uusi vanu auke ja kaeviseid, tutvutud vöimalik, et pärast II ilmasöda rajatud öhutörjekahurite positsiooniga ja ladude asukohaga Lehtma–Tahkuna tee ääres.
Ja nüüd tahaks kangesti rohkem teada saada sellest va ülalkirjeldet kraatrist. On see hiigel pommiauk, on see ufobaas, on see …? Kas on kedagi, kes valgustaks: miks sääl juures puud kõveralt kasvavad ja tüved on märgitud koorelöhedega?
Hiiumaa on põnev maa, kus avastada ja teada saada veel küllaga, seepärast lähen sobiva ilma korral pühapäeval, 12. aprillil sinna taas ränkama ja kutsun köiki kaasa.

Urmas Selirand
Militaarlooduses ränkaja

Veel lugemist: