Mis põhjustas tulekahju?

Esmaspäeva, 24. juuni õhtul kella 21 paiku teatati metsa­tulekahjust Koidma külas. Põlema oli süttinud mets umbes 3 hektari suurusel alal. Lahtisele tulele suutsid päästjad tulekustutusluudadega piiri panna pool tundi enne südaööd, koos järelkustutusega kestsid kustutustööd ligi ööpäeva.
Hiiumaa päästepiirkonna juhataja Hannes Aasma ütles, et tulekahjuteatele reageeriti suurte jõududega, koos vabatahtlikega oli väljas 22 päästjat. “Andsime koos vabatahtlikega korraliku lahingu,” nentis Aasma.
Kustutustöö oli keeruline, sest kahjutuli lõõmas Koidma teelt minnes 1,2 kilomeetri kaugusel metsas ja päästjad pääsesid sellele ligi vaid ühe päästeauto, GAZ 66 ja ATVdega. Pimedas tuli meestel ehitada 1,2 kilomeetrit voolikuliini, lisaks voolikute hargnemised sündmuspaigal. Valmis sai voolikuliin kella kolmeks öösel. Selleks ajaks olid päästjad tuleleegid maha surunud ja algas veega järelkustutus, mis kestis teisipäeva õhtuni välja.
Aasma avaldas imestust, et peaaegu samas kohas oli järjest juba teine tulekahju. Maikuus lõõmas metsatulekahju Kanapeeksis, mis praegusest põlengust vaid paar kilomeetrit eemal. “Kas käib keegi sealkandis ATVga sõitmas…,” oletas ta põhjust.
Järgmist kahjutuld pidid meie päästjad kustutama sõitma juba järgmisel päeval. Kolmapäeval, 26. juuni varahommikul kella nelja ajal teatati häirekeskusele tulekahjust Sigala külas, kus elamu lähedal põles hektari jagu heinamaad.
Aasma rääkis, et selle tulekahju võis põhjustada suitsuahi, mille pikk suitsulõõr maa sisse ehitatud ja kus eelmisel õhtul kala suitsutati. “Kell neli hommikul oli siis suur šokk, et heina­maal kulu põleb, põles ära ka osa korendusaeda, aga kuna maja poolt oli muru õnneks niidetud, siis tuli elamu poole ei levinud,” selgitas päästepiirkonna juhataja.