Urmas Saard /Külauudised kui õhkuhajuv suitsujoonis.
Ma sooviks elu tegelikku,
kuid tegelikkus on nii poolik.
Need David Samoilovi ühe luuletuse kontekstist väljakistud neli rida on 2000. aastal ilmunud väikesest valimikust “Sünnipäev”, mis käis luuletaja 80. sünniaastapäevaks stuudio f-7 poolt tehtud videofilmi juurde. Tookordsesse valimikku valitud luuletused (nagu ka filmi subtiitrid) olid minu tõlgitud. Toona tähistati Samoilov-80’t nii Moskvas, Pärnus kui Tallinnas. Toimus suurejooneline pidulik luuleõhtu koos filmi esilinastusega Vene Teatris ja nii võin minagi elu lõpuni uhkeldada, et olen sellel laval esinenud. Lugesin oma tõlkeid koos Moskva näitlejatega. Siinkohal olgu märgitud, et samal laval esines Boris Pasternaki 100. sünniaastapäeva tähistamisel ka David Samoilov (kodanikunimega Kaufmann). Samal õhtul, lavalt tulles, suri ta seal ka äkksurma. Ta oli 69 aastat vana.
Vahest on oluline teada, et ta kirjutas kümme aastat sahtlisse, enne kui oma luuletustega avalikkuse ette ilmus. Aga noorte seas liikusid ta värsid siiski käest-kätte. Samuti oli ta nn Hruštšovi sula ajal väga lauldav.
Ta oli pisut üle viiekümne aasta vana, kui tuli elama Eestisse – perekond ostis Pärnusse maja. Miks just Eestisse? – Arvan, et siin oli oma väike osa ka Jaan Krossil ja Ellen Niidul, sest ta on kirjutanud:
Hea on vahel suurest linnast
Tallinnasse käima minna,
seal on härmas oksad maani,
seal on lumi maas,
kuid hellem,
seal näen Ellenit ja Jaani,
see on linn, kus Jaan ja Ellen.
Vaevalt, et ta “suure linna” all Pärnut mõtles. Nii et – väga kaudselt ja pika puuga võttes – on Samoilov ka meie saarega seotud. Ellen poetas kunagi selle külaskäigu kohta oma leebel moel, et küllap ta oma luulele tõlkijat otsis…
*
Nüüdseks on tõlkija leidunud – väsimatu luule-propageerija Jaak Känd Pärnust, kes ka ise luuletab. Vaadake ta FB-lehte – iga päev avaldab ta seal just selle päeva sünnipäevalapse luuletuse kas meilt või mujalt. Saate haridust!
Eelmisel aastal tähistas eesti-juudi kogukond D. Samoilovi 100. sünniaastapäeva. Sedapuhku küll ainult Pärnu Metsakalmistul, kuhu poeet on maetud, ja Pärnu kesklinnas Lastepargis avati 1. juunil Samoilovi mälestuspink. (ja koroona tõttu ka mitte nii uhkelt, kui oli plaanitud. Koroona tuli vahele ja muutis ju meie kõigi plaane).
Aga Tallinnas ja Narvas toimusid Jaak Kännu koostatud luulekava “Sind pole siin – sa oled kõikjal” esitused siiski. Tartule ollakse veel võlgu, Saaremaale plaanitakse minna järgmisel suvel, kui elu ja olu võimaldavad, nagu Jaak ettevaatlikult mainis.
*
Nüüd aga, juba laupäeval, 3. juulil, kell 12 päeval on meil Kärdla kultuurimaja ees võimalus kuulata seda luulekava koos David Samoilovi sõnadele loodud lauludega. Originaalkeeles loeb luuletusi meie Vene Teatri näitleja Edurd Tee. Paralleeltekstide esitajaks ja tõlkijaks on, nagu juba öeldud, Jaak Känd, kes on ka selle ettevõtmise generaator. Laule esitab Jelena Garanina, kes on Pärnu vähemusrahvuste naisteklubi “Vassilissa” muusikakollektiivide juht.
Vahest on teil huvitav teada, et Jaak on hoopiski pensionil matemaatikaõpetaja ja suur luule propageerija. Ta on pälvinud oma tegemistega Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupi elutööpreemia (kultuuri valdkonnas) 2019.
Kui ilm juhtub tempe tegema, on raamatukogu lahkelt nõus meid varju alla võtma – ära ei jää midagi.
*
Lõpetuseks olgu avalikustatud ka see, et Jaak Känd luuletab ka ise ning pärast Samoilovi-kava esitleb meile oma juba kolmandat luulekogu pealkirjaga “Üks südamelöök. Kuigi on levinud ütlemine, et “tasuta lõunaid ei ole”, on see luulelõuna seda siiski. Välja arvatud muidugi trükisoe raamat, mille jaoks võiks siiski 10 euri taskus olla.
Kohtume siis laupäeva keskpäeval ja tulgu meid palju, et näidata lugupidamist naabrite keele vastu ja ühtlasi ka tutvust selle keelega värskendada – ärge maha magage!
AVE ALAVAINU
luuletaja
