Jaan Krossile avatud mälestusmärk

Eelmisel nädalal tähistati Tallinnas Jaan Krossi 102. sünni­aastapäeva tema auks püstitatud skulptuuri avamisega, veebruari algul ilmus Maarja Unduski koostatud raamat oma emast Ellen Niidust.
Pronkskuju seisab kirjaniku kunagise elukoha vahetus läheduses, Kullassepa, Niguliste ja Harju tänava nurgal – pikk, juba eakas mõtlik mees, mantlihõlmad lahti, pilk terav, kuid ühtaegu naeratav. Kirjanike maja poole vaatava kuju kavandas skulptor Jaak Soans koos Karmo Tõra ja Mark Kovalenkoga. Tegu on Tallinna linna korraldatud konkursi võidutööga “Pilk”.
Jaan Krossi tütar Maarja Undusk ütles mälestusmärgi avamisel, et on ühteaegu nii austav kui ka kummastav nüüd kasvõi iga päev oma isaga siin tänavate ristumispunktis Krosside kodumaja ees kohtuda. Ta tänas Krosside
perekonna poolt skulptor Jaak Soansi meeskonda ja Tallinna linna tänuväärt töö ja vaeva nägemise, toetamise ja teostamise eest.
Hilisemas vestluses rääkis Maarja Undusk, et kuulsate vanemate, kirjanikepaari Jaan Krossi ja Ellen Niidu lapsena on tal olnud vastuolulised tunded ja nendega toimetulek pole olnud lihtne. “Mingis mõttes olen üritanud ennast sellest kõigest distantseerida ja elada nii, nagu see poleks üldse oluline,” sõnas ta. Oma teed käies on tulnud olla kord kellegi tütar, siis kellegi naine, siis kellegi ema, ja see on pannud teda tundma, justkui kogu aeg elaks kellegi kaudu, vahendaks kedagi teist. Ta tõdes, et on praeguseks aru saanud, et sellest pääsu ei ole. Kaasnevate kohustustega on ta enda sõnutsi leppinud.
“Ütlen alati,” jätkas Maarja Undusk, “et selles, kui head kirjanikud või kui head inimesed mu vanemad olid, ei ole mul absoluutselt mingeid teeneid.”
Ta tunnistab, et on tahtnud ise midagi teha ja saanudki seda teha, aga vanematega võrdlemine on teinud oma loominguga tegelemise keerulisemaks. Ta mäletab oma soovi kirjutama hakates – et keegi ei teaks, kes ta on. “Püüdsin seda varjata, kes ma olen, aga hiljem olen nende asjadega rahu teinud.”
Samas on ta enda sõnul üha enam hakanud mõistma, et talle on elus niisama antud palju sellist, mille pärast teised peavad pingutama. “Ma hindan seda,” ütles ta, lisades, et see ei tähenda, et see annaks mingi privileegi ja põhjuse ülbeks minna.
Veebruari algul ilmus kirjastuselt Tammerraamat Maarja Unduski kirjutatud eluloo­raamat “Ellen Niit. Heleda mõtte laast”, mis räägib luuletaja ja tõlkija Ellen Niidu (1928–2016) elust ja loomingust.