Militaarmuuseum tahab üht merest leitud sõjalennuki vrakki

Uurimisekspeditsioon tuvastas maikuus Hiiumaa ranniku­merest kaks haruldast lennukivrakki. Hiiumaa militaar­muuseum tahaks neist ühte oma ekspositsiooni saada.
Kui Jaanus Marlen 20. oktoobril 2020 avaldas sotsiaalmeedia grupis “Ajalooline Hiiumaa” ühe aerofoto kaadri meres lebavast esemest, ei osanud ta arvata, et sattus haruldasele leiule.
Tookord oskas ta öelda, et see on huvitav veealune objekt Hiiumaa rannikumeres, mis näeb välja nagu hävituslennuk. Ta uuris, kas mõni aerofotohuviline on veel selle objekti leidnud.
Salapärane objekt äratas nii palju tähelepanu, et huvilised hakkasid asja uurima. On tähele­panuväärne, kui palju infot suutsid grupi eksperdid Tõno Püssim, Kalev Kask ja Urmo Rajang juhtumi kohta leida.
Selle aasta maikuus saabus lõplik selgus Eesti Mere­muuseumi, muinsuskaitseameti ja Hiiumaa militaarmuuseumi töötajate ühise, 20. mail toimunud uurimis­retke tulemina. Hiiumaa lähistel on merepõhjas kahe miinide õhkamiseks kasutatud Saksa lennuki Junkers Ju 52 MS vrakid. Samuti tegid sukeldujad kindlaks, et kütuselekke oht vrakkidel puudub.
Tulemuslik uurimisretk
Meremuuseumi merearheoloogia teadur Ivar Treffner ütles saadetud pressiteates, et kahtlemata on tegemist kahe Junkers Ju 52 MS vrakiga.
“Esmalt kontrollisime neist põhjapoolsemat. 4,4 meetri sügavusel paiknev lennukivrakk on üsna lagunenud – kere pole säilinud, kuid selgelt on eristatavad kolm mootorit, tiibade laotus, sabaosa ja miinide lõhkamise antenn,” selgitas Treffner.
“Seejärel uurisime lõunapoolsemat lennuki vrakki, mis paikneb rannikust 500 meetrit kaugemal ja 4,5 meetri sügavusel. See on kehvemas seisus kui põhjapoolsem – kere ega induktsiooniantenn pole säilinud, sabaosa on osaliselt murdunud parempoolse tiiva taha ning alles on kolm mootorit ja osaliselt tiivad. Mõlema vraki puhul kütuselekke oht puudub,” lisas Treffner.
Uurimisretkest võtsid osa ka muinsuskaitseameti allvee­arheoloogia nõunik Maili Roio ja Hiiumaa Militaarajaloo seltsi juhatuse liige Ain Tähiste. Eesmärgiks oli uurida, kas tegemist on teise maailmasõja lennukite vrakkidega ja mis seisus on need praeguseks, et oleks võimalik otsustada, mis edasi saab.
Militaarmuuseum soovib ühte vrakki omale
Maili Roio ütles, et veealust kultuuripärandit eelistatakse reeglina säilitada selle algses asukohas. “Tänu külmale, pimedusele, vähesoolasele veele ja vähesele elutegevusele säilivad just puidust vrakid Läänemeres suurepäraselt. Kõnealused lennukivrakid asuvad aga küllaltki madalas vees ja peale algset üle­vaatust võime öelda, et otsime lahendusi Hiiumaa militaar­muuseumi taotlusele, et saaks ühte lennuki vrakki muuseumi väljapanekus deponeerida,” selgitas ta.
Ain Tähiste ütles, et lennuki­vrakkide unikaalsus on silmapaistev ja oleks huvitav seda militaarmuuseumi ekspositsiooni saada. Esmalt aga on vaja selgitada, kas vrakki üldse on võimalik välja tõsta. Teiseks on selliseks tööks vaja finantse ja praegu pole veel teadmist kummagi kohta.
Lennuk magnetmiinide õhkimiseks
Junkers Ju 52 MS (MinenSucher tlk miiniotsija) ehk niinimetatud Maus oli spetsiaalselt magnetmiinide distantsilt õhkimiseks mõeldud lennuk. Teadaolevalt ehitati neid kõigest 151 tükki. Nende kasutamisel juhtus vahel, et miini lõhkemise ajal ei olnud lennuk piisavas kauguses ja sai miiniplahvatuse tagajärjel viga.
Ain Tähiste rääkis, et nii juhtus ka 26. oktoobril 1941, kui sakslased puhastasid Hari kurku omaenda paigutatud miinidest. Kaks nn Mausi pardanumbritega 2921 ja 2923 kukkusid miiniplahvatus(t)e tõttu merre.
Kuna miine otsivad lennukid lendasid kindlas paigutuses – kaks lennukit kõrvuti 30–40 meetrise vahega, siis polegi ime, et kaks vrakki lebavad meres teineteisele üsna lähestikku, umbes 450 meetri kaugusel üks­teisest ja paari kilomeetri kaugusel Harilaiust lõuna­edela suunas.
Teada on isegi see, et vigastada sai kolm lendurit – lennuki 2921 pardal piloot Vincenz Schüll ning lennuki 2923 pardal vaatleja Richard Buck ja mehaanik Josef Hofbauer.
Tähiste ütles, et info on pärit veebilehelt Werknummernliste der Junkers Ju 52, sama juhtum on Püssimi andmetel dokumenteeritud ka Saksa riigiarhiivi (Bundesarchiv) lehel.
Juhtum on kirjas ka 2014. aastal ilmunud Mehis Helme raamatus “Õhusõda Eestis 1941–1945”: “26. oktoobril kaotas Luftwaffe Harilaiu juures kaks SondrKom MR kuulunud transpordilennukit Ju 53 MS Saksa miini(de) MB 1000 lõhkemise tagajärjel. Kaks meeskonnaliiget sai haavata. Selle sündmuse asjaolud on veel segased ja autor ei oska neid konkreetsemalt kommenteerida. Aga need olid ka viimased kaotused
1941. aasta õhusõjas Eestis.”
Kogutud info põhjal valmistab muinsuskaitseamet kultuuriväärtuse ja riikliku kaitse vajaduse väljaselgitamiseks ette vrakkide ajutise kaitse alla võtmist. Vajadusel tehakse vrakkidel veel täiendavaid uuringuid.