Maret-Virve Kõmmus oli meie saare tuntud ja armastatud rahvatantsujuht, kes armastas ise tantsida ja õpetas aastakümnete jooksul ka teisi tantsu armastama.
Maret-Virve Kõmmus sündis Emmaste vallas Tärkma külas. Lõpetanud Emmaste seitsmeklassilise kooli, sai temast samas kolmeks aastaks pioneerijuht. Kaasaegsed meenutavad, et ta oskas lapsi hästi juhendada, eriti rahvatantsuringides.
1954. aastal, kui Maret oli just saanud 20aastaseks, viidi ta üle Luidja rahvamaja juhatajaks. See amet jäi üürikeseks, sest peagi suunati ta tööle Hiiumaa spordikomiteesse. Juba järgmisel, 1955. a sügisel asus ta õppima Tallinna kultuurhariduskooli, mille lõpetas kolme aasta pärast.
Tagasi kodusaarele tuli Maret 1959. a veebruaris. Temast sai Hiiumaa rajooni kultuurimaja instruktor, kelle põhitegevus oli rahvatantsuringide juhendamine. Aasta hiljem, veebruaris 1960, edutati Maret-Virve Kõmmus rajooni kultuurimaja direktoriks ja ta oli selles ametis neli aastat.
Aastail 1964–1966 töötas Maret rajooni statistikainspektuuris arvestajana.
1966. a kevadel tuli Maret tagasi kultuuritööle, olles rajooni kultuurimaja metoodik, edasi Palade rahvamaja, toonase maakultuurimaja juhataja.
1982. a suvest jätkas Maret tööd Kärdla kultuurikeskuses – algul instruktor-metoodikuna ja jaanuarist 1987 kuni 30. juunini 1994 direktorina. 1. juulist 1994 oli tema põhitööks segarühma juhendamine Kärdla kultuurikeskuses. Ta tegi seda pea oma elutee lõpuni, kuni tervis lubas. Lisaks harjutas Mareti käe all kaheksa aastat tarbijate kooperatiivi naisrühm, kolm aastat Palade rahvamaja segarühm. Samuti juhendas ta teeninduskombinaadi Hiiu naisrühma ja eakate tantsutruppi Kohvitantad.
Maret-Virve Kõmmus, kes andis elu kolmele lapsele, Toomasele, Anne-Lyle ja Helle-Marele, puhkab nüüd igavest und oma lapsepõlve kodukandi Emmaste kalmistul.
On suur rõõm, et ema tööd jätkab tütar Helle-Mare Kõmmus nii saare rahvatantsurühmade juhendaja, maakonna rahvakultuurispetsialisti kui üleeestiliste üld- ja noorte tantsupidude tiimis.
ENDEL SAAR
