Jälgi meid
Tüür bänner

VARESE LOOD

Märtsikuised orhideeõied

Tõsistel orhidee­fännidel tasub kaaluda, kas Kanaaridele üldse reisida. Vahemerelised rannaalad ja saared kubisevad igasugu käpalistest ning isegi Eesti on nende külluse poolest nagu mingi lõuna­maa. Tõsi, poollooduslike koosluste kadumise tõttu pole Eesti maastikud siiski nii orhidee­küllased kui varemalt. Ent Kanaaridele teeb silmad ometi kõvasti ette.
Eestis on orhideesid kokku nii kusagil 38 liiki, Kanaaridel aga vaid kolm-neli liiki. Tundub uskumatult vähe. Küllap on süüdi sealne happeline pinnas. Vaid need üksikud suudavad taolisel toime tulla. Näiteks toredate helelillade õitega käpaliik Orchis canariensis (teise käsitluse järgi Orchis patens ssp canariensis) armastab kasvada koos mitmete sukulentidega happelistel laava purdväljadel. Seevastu tagasihoidlike hele­roheliste õitega Habenaria tridactylites eelistab rohkem rohuseid paiku ja isegi hõredat metsa. Too kunagi Põhja-Atlandi piirkonnas laiemalt levinud orhidee on troopilise perekonna ainus Euroopani ulatuv liik. Muuseas, temale geneetiliselt lähim sugulasliik kasvab kaugel Nepaalis.
Meie oma märtsikuisel reisil kohtasime aga vaid üht orhideeliiki: Gennaria diphylla’t. Esmalt Gomera saarel Canade de Jorge nimelises metsas. Olime juba harjunud lopsakusega keset märtsikuud: teeveerel kõrgusid kaheksameetrised puiseerikad, alusmetsas igihajendasid loorber, lodjapuu, naistepuna ja õitsesid paarimeetrised puispiimohakad. Kuid siis äkki jäi möödudes mu pilk vilksti millelegi iselaadsele. Kuidagi kodused südajad lehed ja kuni jala­kõrgustel vartel rohekad õied. Jaa, näed sa, orhideeõied kevadise pööripäeva eel! Mis sellest, et na tagasi­hoidlikud, ometi armsad. Mõte läks kodumaale, mis ikka veel külma ja lume tardumuses tukkus. Kui meie vohavas kevadsuves kaovad mõneti sarnased rohekate õitega käopõlled üldisesse haljusse ja õitemöllu, siis see liik siin oli oma kogumikega üllatavalt silmapaistev. Metsa­kooslus oli nõmmelikult hõredavõitu, tükati hallitas maapinnal suisa samblikku. Ja tuttavlikke kilpjalgu oli ka. Minu rõõmustamise sekka torkas Erko, et näh, aga vaata kus Eestis on ikka orhideed – kuldkingad ja puha…
Gennaria diphylla on metsa­liik, sestap asustab eeskätt niiskemaid läänepoolseid Kanaari saari. Leidub teda ka Pürenee pool­saarel, Baleaaridel, väga haruldasena Korsikal ja Sardiinias. Üldiselt on selle orhidee arvukus väike ja kahanev, loetakse ohustatud liigiks. Siin Gomera eerikametsas vohasid ja õitsesid nad aga rõõmsasti mitmel pool.

Veel lugemist:

VARESE LOOD

Juunikuu on orhi­deede kõrgaeg. Jumala­käpad küll juba lõpetanud, ent nende järel on järje üle võtnud hallid käpad ja sõrmkäpad. Jaaniaega täidab ööviiulite puhkemine, nende...

VARESE LOOD

Sõnajalad teadupärast tõelisuses kahjuks ei õitse, ent jaanikuu on paljude orhideede aeg. Oma seletamatul kombel paeluvad nad inimeste meeli. Tänapäeval vahest seda enam, kuna...

VARESE LOOD

Vilaflor on Tenerife mõistes üks eriline asula. Linnakese ümber künkail vohavad männimetsad. Peale nädalaid lehtmetsasel Gomeral mõjus see ümbrus siin ütlemata kodusena. Kui Kanaaridele...

VARESE LOOD

Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) on üks ilus, ent paraku hirmus haruldane orhidee. Eesti mandriosas kasvab teda ainult Virtsu kandis, veel leiab levikukaardil märke Vormsil,...