Hiiumaa koolide loovtöö projektide raames on sündinud nii mõndagi põnevat – kunstinäitusi, moeetendus ja
kontserte.
Nüüd sai Hiiumaa gümnaasiumi 11. klassi õpilane Gertrud Martin loovtööna valmis raamatu “Mäekünka jänes”, mille algne trükiarv sai tänu lugejate suurele huvile veel nulli lõppu. Väärib märkimist, et lisaks kirjutamisele illustreeris ja küljendas Gertrud raamatu ise.
Millest sündis idee kirjutada kooli loovtööks raamat?
Gertrud Martin: Mõned aastad tagasi restaureerisin põhikooli loovtööna vanaaegset jalgratast. Kuna mulle meeldib kõike, mis mõtteis keerleb, ka märkmikku üles joonistada, sai ühel päeval paberile jalgrattal sõitev jänes. Mu ema arvates sobinuks see pilt hästi lasteraamatu illustratsiooniks. Jänesepilte tuli juurde, mõni jänes lipsas keraamikatunnis tassile aednikurolli, teine kogus sügisel meie oma perega võidu kõrvitsaid ja muud aiasaaki salve. Sellest kujuneski mu peas lugu jäneseperest ja nende toimetustest ühel tormisel sügispäeval.
Kust said raamatuks inspiratsiooni?
Võib öelda, et inspiratsiooniallikaks sellele raamatule on minu enda armastav perekond ja meie rahulikus tempos kulgev taluelu.
Kas tegid raamatu algusest lõpuni ise valmis? Mis oli selle protsessi juures kõige keerulisem?
Mulle meeldib omaette tegutseda. Tasapisi paari aasta jooksul kogunes illustratsioone ja nende ümber põimus lugu. Küljendamiseks vajalik programm leidus mu arvutis samuti. Kui kõik oli valmis, korrigeeris minu loovtööjuhendaja Tiiu Heldema raamatutooriku keelelise osa ning vanematega koos valisime sobiva trükikoja, millega oli mugav saarelt läbi interneti asju ajada.
Kui kaua võttis aega ideest raamatu lõpliku valmimiseni?
Loovtöö otsus sündis mullu gümnaasiumisse astumisel ja siis hakkasin ka raamatu valmimise jaoks aega võtma. Trükist tuli esimene raamat tänavu märtsi alguses, et rõõmustada kevadisi sünnipäevalapsi, keda meie peres ja tutvusringis on mitmeid.
Kui suur on su raamatu trükiarv? Kas seda on võimalik soetada? Kui palju maksab ühe raamatu väljaandmine?
Esialgu arvasin, et kõik piirdub vaid väga väikese tiraažiga, kuid esimeste lugejate ülipositiivne tagasiside ning soovitused toetasid ja innustasid mind trükikojale uut tellimust esitama ning korraga sai kümnest raamatust sada. Paari päevaga oli meie pere näoraamatulehel jagatud ettetellimisvõimalust kasutanud ligi kuuskümmend inimest. Raamatu väljaandmine omal käel on üpris kulukas, kui puudub mõne sihtasutuse toetus või sponsor. Selleks, et rohkete värviliste illustratsioonidega ja kõvade kaantega raamatu tükihind ei kujuneks ulmeliselt kalliks, on vaja tellida trükikojalt päris korralik kogus. Meie saime tänu ettetellijate rohkusele lasta trükkida kokku sada raamatut ja vaid mõned neist on veel omanikuta.
Raamatuga saab tutvuda lähemalt minu ema Meeli Martini Facebooki kontol ning eriolukorra lõppedes laenutada Käina ja Kärdla koolide raamatukogudes.
Oli see su esimene enda kirjutatud raamat? Kas plaanid ka tulevikus raamatuid kirjutada?
Lugusid olen kirjutanud pisikesest peale. Enamasti olin neid ikka uutesse vihikutesse alustanud ja mõne aja pärast juba uue inspiratsiooni ajel pooleli jätnud. Mäekünka jänese lugu sai kaante vahele tänu vormistamisele kooliülesandena ning minu pere innukale toetusele. Mitmed selle raamatukese lugejad on küsinud, kas loole on oodata järge. Ma ise arvan praegu, et jänesepere seiklustest ma edasi ei kirjuta ja haneemanda saatus jääbki lugejate fantaasia kanda, kuid üks uus mitmete lugudega raamat poisist ja tema kalurist vanaisast on mul juba valmimas küll. Mõnda selle raamatu tegelast ja minu teisi pilte võib näha minu Instagrami lehel www.instagram.com/gertrud_m/