Loomade eestkoste organisatsioon MTÜ Loomus raporteeris, et vastavalt maaeluministeeriumilt saadud kinnitusele ning veterinaar- ja toiduameti kontrollkäigule pole Eesti karusloomafarmides enam mitte ühtegi naaritsat. Samuti teavitasid veterinaar- ja toiduamet ning keskkonnaamet Loomust, et Neitla naaritsafarmilt võeti ajutiselt tegevusluba.
“Tänaseks on Eesti karusloomafarmidesse jäänud käputäis loomi, mõnikümmend töötajat ja hunnik tühje puuriridu. Karusnaha nõudlus maailmaturul on väike ja tarbijad on pööranud karusnahale selja,” ütles Loomuse juhatuse liige Regly Johanson. “Pole soodsaimat hetke oma aja jäädavalt ära elanud karusloomafarmide sulgemiseks.”
Mai alguses edastas MTÜ Loomus maaeluministeeriumile ja maaeluminister Arvo Allerile arupärimise, kas ja milliseid meetmeid on kehtestatud Eestis zoonootiliste haiguste leviku tõkestamiseks; kui palju on veel Eestis tehistingimustes peetavaid minke ja milliseid lisameetmeid on karusloomafarmides plaanis zoonootiliste haiguste, sh COVID-19 leviku takistamiseks kasutusele võtta.
3. juunil teavitas maaeluministeerium MTÜd Loomus, et hetkeseisuga ei ole Eestis ühtegi toimivat mingifarmi. Ministeeriumi kinnitusel lõpetas Eesti suurim mingifarm, OÜ Balti Karusnahk, minkide pidamise 2019. aasta lõpul seoses turuolukorraga.
Alates käesoleva aasta jaanuarist on Loomus järjepidevalt olnud ühenduses nii veterinaar- ja toiduameti kui ka keskkonnaametiga, seoses vastuoluga PRIA ja keskkonnaameti andmete vahel. Kui veterinaar- ja toiduameti kinnitusel, mis lähtub PRIA andmetest, lõppes Neitla farmis loomapidamine 2018. aasta veebruaris, siis keskkonnaamet leidis 2019. aasta suvel kontrolli käigus farmist 12 minki. See tähendab, et loomapidaja oli juba rohkem kui aasta eest teavitanud veterinaar- ja toiduametit oma tegevuse lõpetamisest, kuigi viimased loomad olid veel farmis.
5. juunil saatis veterinaar- ja toiduamet Loomuse teabepäringule lõpliku vastuse, milles seisis, et kuivõrd Neitla mingifarmi pole jäänud ühtegi looma, tegi keskkonnaamet ettepaneku peatada farmi tegevusluba selleks ajaks, kui loomi sees pole.
“Hea meel on lõpuks kindlameelselt ja kontrollitud faktide põhjal kinnitada, et Eesti on tänaseks mingifarmidevaba,” ütles Johanson.
2016. aastal oli Eesti karusloomafarmides umbes 130 000 minki ehk Ameerika naaritsat.
Loomus tegeleb loomade huvide ja õiguste kaitsega ning loomade huvide esindamisega ühiskondlikes aruteludes. Loomus seisab eelkõige nende loomade eest, keda kasutatakse põllumajanduses, loomkatseteks, meelelahutustööstuses ja karusnahkade tootmiseks.
Hiiumaal asutati 1960ndate lõpul Rahu Eest kolhoosi karusloomafarm, kust saare loodusesse sattus Ameerika naaritsaid ehk minke. Eesti taasiseseisvumise järel kasvatati famis minke ja sinirebaseid, kuni farm 2003. aastal pankrotistus.
Aastatel 1998–2000 ehk enne seda, kui Hiiumaast sai hävimisohus Euroopa naaritsa kaitseala, püüti karusloomafarmist loodusesse pääsenud mingid kinni. Tollal hindasid eksperdid, et Hiiumaal elab looduses u 300 Ameerika naaritsat.
