Linna kolinud kopraid tuleb püüdma hakata

Vald otsib lahendust, mida hakata peale kobrastega, kes Kärdlasse pesaehitust plaanivad – Nuutri jõe suudme elupaigaks valinud muidu toredad loomad on linnas tülinaks mitmel moel.
Nuutri jõe suudmesse endale elamist sisse sättivad koprad hakkavad pesa rajamiseks puid langetama, et vooluvesi üles paisutada. Nuutri oja on lõheliste kudejõgi ja kui sellele pais ette teha, on 42 000 eurot toetusraha, millega kudema tulevate kalade jaoks paisud lõhuti ja kalapääse-kärestikke ehitati, justkui maha visatud. Ka on Nuutri jõe suudmeala kõrge üleujutusohuga piirkond ja paisutamine tooks kaasa uputuse linnaelanike õuedes. Sestap pole tegu just linnaelanikke rõõmustava sündmusega.
Novembri lõpus peetigi vallavalitsuses kobraste teemaline koosolek, millel osalesid vallavalitsuse ametnikud, keskkonnaameti ja loomakaitse esindaja. Valla keskkonnaspetsialist Kadri Randmaa ütles, et koos otsiti võimalusi, kuidas kopraid Kärdla linnas vajadusel püüda.
“Vallavalitsus ei ole jõudnud veel otsusteni, seetõttu on veel vara öelda, kuidas ja millal kopraid Kärdla linnas jõe suudmes püüdma hakatakse,” ütles Randmaa Hiiu Lehele.
Koosolekul osalenud looma­kaitsja Kadri Taperson leiab, et on üsna mitmeid põhjusi, miks otsitakse uusi võimalusi, kuidas kobrastega koos elada. Kõrval­lehel olevas arvamusloos toob ta näiteid, miks on kobras kasulik loodusele, elurikkusele ja turismile. “Julgen arvata, et see aeg, mil iga ettejääv metsloom maha löödi, on möödas või mööda saamas,” ütleb Taperson.
Kes oskaks püüda?
Ka vald on esialgu valinud humaansema viisi, kuidas kobrastest linnas lahti saada. Nii küsis valla keskkonnaspetsialist Hiiumaa jahimeeste seltsilt, kas mõnel jahtkonnal on olemas sellised püügivahendid ja kas leidub jahimehi, kes oleks valmis koprad kinni püüdma.
“Kuna tiheasustusalal ei ole jahipidamine lubatud ning võttes arvesse eelmisel aastal juhtunud rebase­lugu, on vallavalitsus esialgu võtnud suuna loomad elusalt kinni püüda ja ümber asustada mõnda teise kohta elama,” selgitas Randmaa Hiiumaa jahimeeste seltsi (HJS) tegevjuhile saadetud meilis.
HJS tegevjuht Anu Sarapuu ütles Hiiu Lehele, et kuna kopraid on saarel juba päris palju, tuleb koprapüüki ette. Tema sõnul on tava­pärane, et paar korda aastas peavad jahimehed talu­pidajate palvel koprapaisusid lõhkumas ja/või kopraid küttimas käima. Talupidajatele ei meeldi üles paisutatud vesi, mis muudab põldude veerežiimi, ka uuristavad kop­rad ojakaldad alt õõnsaks. Sestap on põllu­pidajad päris kurjad selle mehe peale, kes nõuka ajal koprad saarele tõi. Ehkki tooja nimi on teada, avalikult keegi seda välja öelda ei taha.
Tore loom
Sarapuu ütles, et kobras on tegelikult tark sümpaatne ja tore loom – nii et jahi­mehed teda tappa ei tahagi, kuid Kärdlas ei pruugi nende eluspüük võimalik olla.
Sarapuu vahendas jahi­meeste kirjeldust, kuidas kobras tema veealusest eluruumist kätte saadakse. Selleks peatatakse ojas veevool, et paljastuks allpool veepiiri asuva koprapesa ukseava. Siis saab selle ette seada kas puurist püünise või asja uurima tulnud koprad ära küttida. Nuutri jõe suue aga on liiga lai selleks, et jõe voolu peatada, ka on jõe suudmeala pehme. “Ei kujuta üldse ette, et see Kärdlas võimalik oleks,” nentis Sarapuu eluspüügi võimalusi hinnates. Üks võimalus oleks ehk kobraste ehitatud pesad lausa ekskavaatoriga jõest välja kaevata.
Jahimehe arvamus
Määvli jahtkonna jahtkonnavanem Tõnis Teidla ütles, et praegu Nuutri jõe suudmes paisu ei ole, ka puuduvad neil oskused kobraste eluspüügiks. “Eluspüügi kohta ma ei oska vastata, kuna sellega ma tegelenud ei ole ja puudub ka võimekus selleks. Seda peaks uurima inimeste käest, kel on sellealased kogemused ja praktika ehk inimestelt, kes on tegelenud kobraste ümberasustamisega. Meie võimekuse piiridesse jääb vastavate korralduste olemasolul küttimine,” selgitas Teidla.