Lilli Tölp Lastele ja noortele, samas ka täiskasvanule kiivrit valides tuleks veenduda, et kiiver oleks õiges mõõdus ja korrektselt pähe pandud. “Kiivri tähtsust on raske alahinnata, sest õnnetusi ikka juhtub ning just kiiver võib päästa rasketest peavigastustest, aga selleks, et kiiver ka kaitseks, tuleb see õigesti pähe panna,” ütles Lõoke.
Lisaks kiivri kandmisele tuleb veenduda, et jalgratas oleks tehniliselt korras ja varustatud vastavate helkurite, tulede ja signaalkellaga.
PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo selgitas, et kõige sagedasemad õnnetused ratturitega on n-ö ühesõidukiõnnetused, kus mingil põhjusel kaotatakse juhitavus ratta üle. “Sageli on nende kukkumiste taga näiteks suur sõidukiirus, valed sõiduvõtted või ootamatu takistus teel. Neil hetkedel on ülimalt oluline, et ratturi tervis oleks võimalikult kaitstud. Seetõttu jälgib politsei liikluses alla 16aastaste laste puhul hoolega, et nii jalg- kui ka elektrilise tõukerattaga sõites kantakse kindlasti kiivrit,” lisas Loigo.
Tõukeratastega ja tasakaaluliikuritega liiklejate ohutuse tagamise vajadust toonitab ka Darja Lukašenko-Tšistotini Transpordiameti ennetustöö osakonnast. “Kergliikurite sõidukiirus on sageli võrdne ratta omaga, seega on kindlasti oluline, et nende juhid, nii noored kui ka täiskasvanud, kannaksid kiivrit,” ütles ta.
Noorte seas populaarse “trikitamise” puhul aga on vaja pähe panna spetsiaalne BMX kiiver, mis ei ole küll nii aerodünaamiline kui jalgratturi kiiver, kuid mis kaitseb pead tagantpoolt.
“Arvestades, et trikiratturid kipuvad kukkuma just selja peale, aitab BMX kiiver kaitsta kukalt tugeva löögi eest. Kiiver aitab kindlasti ennetada juhtumeid, mis muidu vastasel juhul võivad saada saatuslikuks,” lisas ta.
Eelmisel aastal registreeriti politseis 355 liiklusõnnetust, milles osales jalgrattur. Neis õnnetustes suri neli ja sai vigastada 339 ratturit. 2021. aasta esimestel kuudel on jalgratturitega võrreldes eelmise aasta sama perioodiga juhtunud poole vähem õnnetusi – 36. Õnnetustes osalenud jalgratturitest 12 olid alaealised.
Maikuus jagab Eesti Terviserajad jalgrattaga või rulluiskudel liiklejatele tasuta kiivreid. Alo Lõoke selgitas, et kiivreid jagatakse üle Eesti juhuslikes paikades ja ajal, et kohtuda just nendega, kes kiivrit päriselt ei kanna. 2018. aastast alates on välja jagatud ligikaudu 500 kiivrit.
Toimetaja
HARDA ROOSN
