79aastasena suri eesti kirjanik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja Vaapo Vaher.
„17. märtsi tormisel pühapäevahommikul lahkus siit ilmast mu pühendunud teekaaslane, tugi ja lohutaja halbadel aegadel, elurõõmu ja huumoripall, kirglik kõiges, mida ette võttis, mu ainumas – Vaapo Vaher.“ Nii kirjutas Evi Arujärv abikaasa sotsiaalmeediakontol hüvastijätuks.
Vaapo Vaher sündis ja kasvas Tallinnas, 1954 siirdus Hiiumaale, kus lõpetas Kärdla Keskkooli.
Ise on ta enda suhtest Hiiumaaga rääkinud nii: „Sündinud olen küll Tallinnas, ent mu emapoolsed eellased olid põlishiidlased. Lapsest saati olen periooditi elanud nii Tallinnas kui Hiiumaal. Viimased paarkümmend aastat püsin saarel paigal. Kõik see ei maksaks ju midagi, kui ma ei tajuks ennast läbinisti hiidlasena, kui ma ei aduks siinseid inimesi pilgupealt, ei mõistaks nende jututagust ja ilmanägemist. Kui ei jagaks nendega meresõltuvust ja sama elurütmi.”
Vaapo Vaher on avaldanud sadu artikleid, uurimusi ja esseid. Luulet koguteostes „Noori autoreid 77“, „Eesti murdeluuleantoloogia“ jm, Loomingus, Nooruses, Edasis, Noorte Hääles jm ajakirjanduses. Vaheri luulet on tõlgitud vene, inglise ja valgevene, esseistikat vene, soome ja saksa keelde. Ta on kirjutanud lastejutte ja -luulet, filmistsenaariumi „Klaaside taga“, kuuldemänge, laulutekstid Valter Ojakääru operettidele „Maskeraad Ungrus“ ja „Winnetou“, hiiumurdelisi laulumänge jm.
Vaapo Vaheri mastaapne uurimistöö “Hiiumaa kirjanduse lugu” ilmus aastal 2019. Kaheköiteline suurteos on eesti kirjanduse mahukaim regionaalne käsitlus, samas suurejooneline panus kirjandusloo uurimisse tervikuna.
Teose eest pälvis Vaapo Vaher kõrge tunnustuse – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse valdkonna 2019. aasta peapreemia ning Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi preemia “Kultuuripärl 2019”.
2020. aastal tunnustasid hiidlased Vaapo Vaheri teeneid Hiiu maakonna teenetemärgiga. Vaapo Vaher oli Eesti Kirjanike liidu ja Eesti Kirjanduse seltsi liige.
ja