Harda Roosna Külalised rääkisid Karksi kandi külaliikumise arengutest. Kõige oodatumaks suviseks sündmuseks nimetas nii kohalikku kultuuriseltsi kui haridusseltsi kuuluv Elve Joon suviseid ekskursioone, mis seekord tõigi mõlema seltsi liikmed Hiiu saarele.
Samuti kogutakse õpetajate ja kultuuritöötajate mälestusi ja antakse neid välja kogumikena “Aastad ja inimesed Karksi valla kultuuri- ja haridusloos”. Kohalikus raamatukogus oli viimane neljast kogumikust mullu loetavuselt kolmas. Selle trükise koostamisega tegeleb kunagi pedagoogi ja koolijuhitööd teinud Joon ise.
Edendatakse-arendatakse ka mulgi keelt – seltsi liige Viiu Lepik juhendab mulgi keele ringi täiskasvanutele. Samuti tehakse filme, milles jäädvustatakse endisaegseid oskusi: heinategu, mulgi korbi, verivorsti ja juustu valmistamist ja muid kunagi nii tavalisi talutöid. Mulgi keelt õpetatakse ka lastele, samuti jäädvustatakse Kitzbergi mälestust, tehakse käsitööd ja hoitakse töös väikest muuseumi.
Vald peab maja üleval
Euroopa Liidu toetustega on seltsid üles on ehitanud Karksi külamaja – kunagine mõisa valitsejamaja.
“Oleme kindlustanud oma pesa ja meile ei ole enam probleemiks maja halduskulud. Kuna me oleme vallale seltsi kaudu nii palju raha sisse toonud selle maja renoveerimiseks, et vald on kohustatud meid üleval pidama,” rääkis Joon.
“Meil on väga hea kokkulepe vallavanemaga,” kinnitas Joon. “Algul mõeldi küll, et milleks neid külaseltse üldse vaja – need hakkavad vallast jälle tahtma midagi. Hiljem aga nähti, et seltsid toovad valda väga palju raha sisse. Rääkimata sellest, et inimressursi arendamine seltsitegevuse kaudu on ka väga oluline.”
Haridusseltsist Edu
Enda juhitud seltsi tegemistest rääkis külalistele Luidja haridusseltsi Edu juhatuse esimees Agu Kohari. Ta tutvustas põhjalikult seltsi ajalugu, tänapäeva ja uusi eesmärke, millest tähtsaim Puski õigeusukiriku hävingust päästmine. “Kui see kirik saab selliseks, et see pole enam varisemisohtlik, eks see muutub siis pikkamööda ka turismiobjektiks – asub see ju suhteliselt hea koha peal,” pakkus Kohari.
Ühtlasi püstitas ta ka küsimuse, mis kirikust edaspidi võiks saada. “Eraldi kogudust siia ei tule. Hiiumaal on üks õigeusukogudus Kuristes, kus kirik on täiesti korda tehtud,” ütles ta, jättes tulevikustsenaariumi mõneti lahtiseks, kuid sõnastas peaeesmärgi – et kirikuhoone ei häviks.
“Siin oli kunagi hariduskeskus, keskuseks see enam ei saa, aga eks mälestused on ka tähtsad.”
Kohari lisas, et mingil määral jätkub ka Edu seltsitegevus – juba 14. augustil toimub Puski päev nagu see on toimunud ka varem, viimati 2010. aastal. Kogutud on ka kohalikku ajalugu, mis tulevikus võiks ka trükis ilmuda.
Seltside roll
Koos külalistega arutleti, milline on külaseltside roll haldusreformi vaates.
Kohari avaldas arvamust, et väikesed vallad pole suutnud ära hoida inimeste lahkumist maalt. “Tähtis on, et kohalikud inimesed tunneks kogukonnatunnet,” ütles Kohari. “Hiiumaa on populaarne – metsad on maju täis ehitatud, ja kui internetiühenduse kvaliteet paraneb, siis kaugtöökohtade variant on olemas ja majaomanikud võiksid saarele elama jäädagi,” pakkus ta variandi, kuidas saare elanikkond võiks kasvada.
Kõpu külaseltsi Valguskiir tegemisi ja rahvamaja tutvustas seltsi juhatuse liige Harda Roosna. Tänutäheks vastuvõtmise eest kinkisid külalised Kodukant Viljandimaa trükiseid, kutsusid sidemeid hoidma ja Hiiumaa seltside esindajaid endale külla.
