Näädsa misuke ilus talv maha tuli. Kohev lumi nigust pildipostikaardi pial, igal pool oksade pial ja ülenaabru risuhunnik on koheva teki alla peidetud ja…
Ain’t et kole külm on. Muutku küta ja küta, a’ ikka vilu nigust sara. Seks puhuks on talvel hia kuuma supi vedelikku lürpida või ingveri teed teha. Vaesed tooresööjad, neil on talvel küll raske. Noh, need, kes tohivad asjasi ain’t neljakümne kraadini soojendada, mudu hävivad ma’i tia mis kasulised ained söögi sees ära.
Miks inimese loomad muutku igast sektisid loovad ja ennast piinavad? Laste puhul tuleks igastahes täis taimetoidulisus ära keelata. Mõned tuli hingelised maamuna päästjad on nii kaugele läind, et annavad oma kassidele kah ain’t taime toitu ja siis ise kilkavad rõõmsaste arvutis teistele, et näete kui isuga mu kiisu kapsast või ma’i tia mida pistab, liha võib täitsa ära unustada! Ma lehest lugesin sellest. Samas oli sial juure kirjutatud, kui loll asi siuke on, kiskjalooma ain’t taimedega nigust jänest üleval pidada, see pidavat vaese looma seedimise lõpuks tuksi keerama.
Inime on kõikse kahjulikum loom maamuna pial ja nüüd kõikse rikkamad ja tarbijamad tahvad südame tunnistuse piinasid vaigistada. Noh, oli millagi see Pariisi suur kliima kokku tulemine. Sial räägiti, et me piame oma maakera päästma ja ma’i tia mis aastaks temperatuuri miski kaks kraadi vähendama.
Vat sellest ei saa mina kohe üks kriips aru. Kuda on nii, et vähendad miskisi gaaside koguseid ja nigust nupust keerad kliima kaks kraadi jahedamaks? Mismoodi see juhtuma piaks? Ju see rohkem üks teklaratsjoon on. Kliima on nii keeruline asjade ja mõjude sasipundar, et võib ju oma vimpkasid kah sekka visata, mis inimesest ei sõltugi.
Palju rohkem piaks rääkima, kuda liigset tarbimist nii üle üldiselt vähendada. Tegeletakse näituseks miskiste kile kottide keelamisega, a’ poes on ju ikka iga väike törts sööki paksudes plast karpides. Ja kuskil ei räägita, kui palju praht-kaupa toodetakse. Materjali kulu hoitakse kokku, näituseks töö riistades on metalli aina vähem, kõik on õhem ja kergemini katki minev. Kindlaste võiks toota väga vasta pidavaid asjasi. A’ seda ei taheta hiaste teha. Asjad piavadki ruttu katki minema, et muutku uusi ostetaks ja tarbimise küllus turgutaks majanduse kasvu.
Ma arvan, et ei saa see inimkond niipia kahte kraadi maakera jahedamaks keerata. Aasias tuleb rahvast muutku juurde ja ennustatakse, et ka Aafrika rahva arv paisub millagi mitme miljardini. Misjasja nad küll sial nii usinaste paljunevad? Ja siis kasvab muutku surve loodusele, et kõik need inimesed elus saaks püsida.
Meitel siin aga kestab õues ligi paarikümnekraadine külm, nigust tahtes ütelda, et ei kao siit meite põhjamaalt need talved niipia mitte kuskile. Üldselt võib ju Eesti ilmastik soojemaks minna, a’ alate, nigust lääne tuul ära väsib, varitseb idas kohe Siberi külm õhk. Ja muutku tuleb. Ja inimesed muutku kütavad. Ja paiskavad õhku seda miskit tseeookahte või mis see oli. Miski aeg käis isegist siuke tebiilne jutt läbi, et õhku saastav ahju kütmine tuleks ära keelata. Äkiste keelaks siis juba ültse inimesed ise ära? Oleks maamunal hia kerge olla ilma inimeste koormata.
Tõeste, mida vähem, nigust üteldakse, meedjat tarbida, seda parem enese tunne on. Õnnis tiadmatus pidevast sõdade ja pagulaste ja majanduse ja kliima murede ja ültse laus lolluste laviinist. Tahaks olla nigust kass soojamüüri ääres keras, a’ varste läheb nigust igavaks. Ja jälle keerad raadjo nuppu või vajutad teleka pulti või tood postkastist ajalehe. Mis teha, inime on juba kord siuke uudishimuline loom. Ja pistad uueste kiruma seda sõgedat maailma. Nii jah. Mis teha.
