Eesti Korstnapühkijate Koja nõustaja Leo Kalme sõnul on puhastatud korstnal kaks väga olulist tulemust: esiteks tagab see oluliselt säästlikuma kütmise ja teiseks turvalisuse, sest pühkimata korsten on väga suur ohuallikas tulekahju tekkeks.
Kalme toob välja viis põhipunkti, mida on oluline kütmise juures meeles pidada:
• Õige küttematerjal – tuleb kasutada konkreetsele küttekehale mõeldud küttematerjali ja mitte põletada ahjus prahti.
• Õige kogus – tuleb kasutada ettenähtud koguses küttematerjali, klassikalise ahju rusikareegel on üks sületäis (neli-viis halgu) korraga.
• Regulaarne kontroll ja puhastamine – korstnat ja lõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas, samuti tuleb hinnata küttesüsteemi korrasolekut. Puhastamata küttesüsteemides on küttekadu 20 kuni 40 protsenti.
• Põlemisprotsessile tuleb tagada hapniku juurdepääs – õige sooja saamiseks on vajalik piisav hapniku juurdepääs, vaevu hingitseva tule puhul on küttekadu kuni 70 protsenti.
• Õigeaegne siibri sulgemine – siiber tuleb sulgeda alles siis, kui sütel ei ole enam leeke. Varem sulgemine on ohtlik ning ruumi imbub mürgine vingugaas (CO).
Päästeameti andmetel oli möödunud aastal 73 pühkimata korstnast alguse saanud tulekahju, hooletust kütmisest sai alguse 83 põlengut ning need tulekahjud nõudsid ka kolm inimelu. If Kindlustusele laekub aastas keskmiselt 200 teadet tulekahjude kohta, neist ligikaudu 20 protsenti on alguse saanud küttekehast või korstnast.
Lisainfo Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt
www.korsten.ee
