Kõrgessaares näeb 300 aastat vana raamatut

Kõrgessaare raamatukogus on sel sügisel olnud vaatamiseks vanade raamatute väljapanek, mille kõige vanem eksemplar on pärit küüditatute kodust.

Kõrgessaare raamatukogu juhataja Leelo Sarapuu ütles, et mõte teha ajaloolistest trükistest näitus, tuli lugejatega suheldes. „Kord tuli puhtjuhuslikult jutuks, kellel kui vanu raamatuid kodus on,“ ütles ta. Vaatamiseks toodi ligi 60 eksponaati – ilukirjandust, kalendreid-tähtraamatuid, ajakirju, noodi­raamatuid, õpikuid, põllumajandusõpetuse raamatuid, sõnaraamatuid, reklaame ja usuga seotud raamatuid. Kõik kohalike endi kodudest. Kaugeim koht, kust raamatuid toodi lausa kastiga, oli Palade. Alanud nädal on näituse viimane nädal.

„Pärast näituse lõppu viivad omanikud raamatud tagasi koju,“ ütles raamatukogu juhataja. Vanim näitusel olev raamat on pärit aastast 1721. Pärgamentköites teos kannab pealkirja „Heebrea magistrite kataloog“. See raamat leiti omal ajal makulatuurilaost, kuhu toodi küüditatute raamatuid ja vahetati sealt välja vanapaberi vastu, sest raamatute kogukaal pidi ju klappima. Huvitav teos on ka aastast 1857 pärit „Püha abieluraamat“. Kõige uuem on 1949. aastal Rootsis välja antud neljaosaline teatmeteos Eesti kohta. Raamatukogu juhataja ütles, et iga külastaja leiab näitust vaadates oma. Juturaamatutest on riiulil näiteks kunagi väga populaarne „Vaga krahvi­proua Jenoveva“, mis välja antud 1891. aastal. Tähelepanu pälvisid ka kalendrid ja nende sisu, näiteks teadmine, et 1928 oli kolm päikese- ja kaks kuuvarjutust ning Haapsalu linnas peeti seitse laata ja tööd ei tohtinud lisaks pühapäevale teha veel 16 pühal, kaasa arvatud mardipäev. Huvituti ka kalevivabriku sisekorra eeskirjadest (välja antud 1922). Leelo Sarapuu lisas, et erinevaid teemasid käsitlevad näitused on Kõrgessaare raamatukogus tavalised ja jõulude eel loodetakse esitleda juba uut väljapanekut.