Haridusseltsi Edu korraldatud Puski päeval oli jutuks kalmistu kõrval asuva kiriku taastamine, nüüd juba pisut kindlamas kõneviisis.
Seltsi juhatuse liige Agu Kohari ütles Hiiu Lehele, et esialgu nad isegi ei mõtle, milline on kiriku tulevik, esmatähtis on peatada muinsuskaitsealuse hoone lagunemine.
“Kõigepealt taastame selle ehitisena ja kui see kord valmis on, siis otstarbe me sellele kindlasti leiame,” ütles Kohari.
“Kindlasti ainult kirikuna see ei jätka, sest kogudust siia tõenäoliselt ei tule, aga hoonet saab kasutada ka mitmel muul otstarbel.”
Haridusseltsil on 40 000 eurot Luidja seltsimaja müügist saadud raha, mida kavas kasutada kiriku avariitöödeks. Hoone omanik, Eesti apostlik õigeusu kirik panustab 7000 eurot jätkutööde projektdokumentatsiooni koostamiseks. Lisaks on 1000 euro jagu laekunud annetusi.
Pakkumised on võetud ja paari nädalaga peaks selguma, kes hakkab kiriku keskosa karniise parandama ja katust uuendama. Käivad ka kooskõlastused ja läbirääkimised muinsuskaitseametiga ning kirikuhoone saaliosa avariitöödega loodetakse alustada veel sel aastal.
Kohari tänas Hiiumaa vallavalitsust rahaeraldise eest, mis pani lõpuks asjad liikuma. Samuti Kõrgessaare osavalla vanemat Üllar Laidi, kes korraldas kiriku juurde viiva tee remondi ja parkimisplatsi ehituse. Need said valmis täpselt Puski päevaks, mida tänavu peeti 4. augustil.
“Osavald võttis ka niitmise enda hooleks,” oli rahul Kohari, kes seni ise seda tööd tegi.
Maapinna tasandasid ja muru külvasid haridusseltsi talgulised paar aastat varem. Nemad olid ka need, kes kirikule aia ümber ehitasid ja hoone teadetetahvliga varustasid.
Omanik loodab muinsuskaitse abile
Samal päeval peeti ka surnuaiapüha ja osalejaid oli 60. Kirikuvalitsuse liige Ignatios ehk Indrek Rand ütles, et osales Puski päeval esmakordselt ja talle avaldas muljet, kui palju rahvast kokku tuli. “Siin on näha kogukonna suurt huvi ja tuge,” ütles ta.
Rahva ees esinedes ütles Rand, et Puski kiriku puhul ei oodataks kohe väga kiireid arenguid. “Eesti apostlik õigeusu kirik ei ole kahjuks nii rikas,” selgitas ta Hiiu Lehele, et ühe kiriku täielik restaureerimine läheb hinnanguliselt maksma miljon eurot.
Rand rääkis, et nende põhilootus Puski kiriku restaureerimise rahastamiseks on muinsuskaitseametil. Ühtlasi vahendas ta muinsuskaitseameti juhi Siim Raie sõnumit, et kui mõnel objektil töid alustatakse, siis toetus tuleb ka ameti poolt. Aastaarvud, mis Rand kogu katuse taastamise kohta välja käis, olid 2020 või pigem 2021.
Esmalt kaetakse uue katusega kõige hullemas seisus saaliosa, milleks raha on olemas. Edasised katusetööd on kavas jaotada kolmeks etapiks: kellatorn, nelitis ja altariosa ning hoone katuse taastamisel loodab kirik muinsuskaitse abile.
Sügisel loodetakse alustada katusetööde projekteerimist. Arhitekt Rain Potissepp ütles, et tema 1989. aastal asutatud arhitektuuribüroo R.Projekt töö number neli oli Puski kiriku mõõdistamine. “Vahel tulevad elus mõned asjad ringiga tagasi,” nentis ta.
130aastane Puski õigeusukirik tunnistati kultuurimälestiseks 1999. aastal. Hoone on aastakümneid olnud kasutuseta ja praeguseks varisemisohtlik. Kolmel aastal on katuseparandusi toetanud muinsuskaitseamet, kuid need napid vahendid pole hoone lagunemist peatada suutnud.
Katuse katmistööd, mida tehti kümme aastat tagasi, on Potissepa sõnul ennast siiski õigustanud – kõik toona paika pandu püsib.
