erakogu Aasma ja Haavapuu, kes kohviku Onu Reinu Juures avavad kolmandat korda, ütlesid, et kuigi üldkorraldajad on varasematest erinevad, on nende eesmärk sama – korraldada Hiiumaal üks tore nädalavahetus.
“Erinevate kohtade meeleolu, seotud lood, endavalmistatud toidud ja vahetu suhtlemine on see, mis meeldib külastajatele,” ütles Aasma. Ta avaldas lootust, et see meelitab sündmusest osa võtma ka rohkem kohalikke inimesi.
Sel aastal on kohvikus plaanis korraldada “juubeli eri”, sest onu Rein ehk Rein Aasma oleks tänavu tähistanud oma 75. sünnipäeva. Paladel oleks sel puhul korraldatud sõpradele ja sugulastele suur ja tore pidu. Paraku Reinu enam ei ole – ta jäi alla võitluses vähiga. Pidu aga ära ei jää – 31. juulil avavad kohvikupidajad üheks päevaks kohviku, kus kogutakse annetusi Hille Tänavsuu vähiravifondile Kingitud Elu.
Soov teha head
Kohviku algatajaks on Reinu lapselaps Karmen Aasma, kes elab ja töötab Tallinnas, aga vabad nädalavahetused ja suved veedab alati kodus, Paladel.
Mõned aastad tagasi selgus, et nii mõnigi nende suurest pere- ja tutvusringist on unistanud oma kohvikust. Nüüd realiseerivad nad seda unistust kord aastas.
“Kohe alguses teadsime, et soovime osa kohviku tulust annetada heategevuseks,” meenutas Karmen. “Kui hakkasime mõtlema nimele ja stiilile, siis jõudsime ruttu selleni, et tegelikult on paljud asjad meie elus saanud alguse või mõjutuse Palade talus elanud Rein Aasma ehk nagu teda paljud tundsid – onu Reinu – olemusest ja õpetustest.”
Lisaks Reinule on Palade talu rahvas kaotanud mitmeid sugulasi ja toredaid naabreid sama haiguse tõttu. Nii saigi ruttu selgeks, millisele organisatsioonile raha annetatakse – vähiravi-fondile Kingitud elu.
Igaüks teeb seda, mis paremini välja tuleb Onu Reinu kohviku toimkonnas on umbes 30 inimest – sõbrad, sugulased ja naabrid. On neid, kes teevad ette-valmistusi juba mitu kuud kui ka neid, kes tulevad appi üheks õhtuks või päevaks. Lisaks on kohvikus kümmekond väikest abilist.
Kõige kiiremad päevad on kaks-kolm päeva enne kohviku avamist. Tööde jaotus on lihtne – igaüks teeb seda, mis tal kõige paremini välja tuleb ja mida ta teha soovib.
Kohe järgmisel päeval keegi veel valjusti seda välja ei ütle, et teeme järgmine aasta jälle. Kuid kõik tegutsevad selle mõttega, kuidas asju pakkida nii, et järgmine aasta oleks mugav taas klaasid-tassid välja võtta, laudlinad laudadele panna ning sildid tee äärde. Tehakse märkmeid, et järgmisel aastal oleks kergem koguseid paika panna. Sügisel korjatakse rohkem seeni, sest juulis seene-
pirukasse metsaseeni väga ei leia ning mais keedetakse rabarberisiirupit…
