Nurste kant on üks huvitav koht seal Hiiumaa kuklapoolel. Esimesena meenuvad sealt Nurste tammik ja Leetselja kadakad.
Tammik on siiski pigem saarik ja vägevad kadakad kahjuks nüüdseks surnud. Ka Külaküla hiidremmelgas käivat kuuldavasti alla. Mind on sinna juba ammu juhatatud, aga oma suureks häbiks pole ma tänini kohale jõudnud. Paari aasta eest trehvasin hääletades jälle tolle juurde juhatanud autojuhti, kes pahaselt ütles, et näh, ikka käimata ja nüüdseks on suur haru maha murdunud ja… Tundsin end lausa süüdlasena. Aga ikka pole ma Külakülla jõudnud.
Kuid Kitsa külla viiakse mind sel päikselisel septembripäeval vastuvaidlemist sallimata autoga kohale. Vaatama suurt pooppuud.
Kruusatee lookleb sinna kulgedes läbi pühapäevaselt pidulikult mõjuva loodusekillu. Pea kohal üksikud laiuvad tammed, alusmetsaks sarapuud ja punastest viljadest nõretavad pihlakad, maas tihelopsakas piibelehevaip, millest kerkimas kõrged mitmeõielise kuutõverohu varred. Kui keskeuroopalikult rikkalikku ja kaunist taimkatet on Hiiu saare pind võimeline kasvatama! Kahju, et sellist ilu on vaid näpuotsaga siia-sinna alles jäänud. Muidu ikka aina valitseb taiga ja taiga, peenelehised padrikud.
Vanal Kröönuki talu maal asub nüüd mitu eluaset. Allika krundile jääbki too pooppuu, mille perenaine Hilja lahkesti üle lubas vaadata. Jah, puu on tõesti tähelepanuväärne. Erinevalt harilikust pihlakast, on see Lääne-Eesti teine pihlakaliik üldse jõulisema kasvu ja tüsedama välimusega. Kui veel juurde lisada sopilised paksud lehed, meenutab pooppuu mõnel määral tamme.
Selle hoovipuu kõrgus on silmaga ja väga umbes hinnates nii 15 m kanti. Tüve läbimõõt 2 jalga. Tüvi haruneb peakohal kaheks. Haruline võra on tagurpidi kelluka kujuline. Kas on tegu Hiiumaa suurima pooppuuga? Suuremate seas on ta kindlasti. Pigem valdab seda vaadates tunne, nagu oleksin üle Soela väina Saaremaale jõudnud. Taolisi kõrgeid isendeid mäletan näiteks Sõrvest Mõntu pargist. Pooppuu võiks üldse olla Sõrve poolsaare vapipuu. Üsna sama armastatud õuepuu on pooppuu aga ka Hiiumaa lõunaservas, Sõruotsas.
Pooppuu viljad pole kibedad nagu pihlakal, on jahused ja kõlbavad hästi ka inimesele toiduks. Eeskätt hindavad neid, tavapihlakast hiljem valmivaid õunvilju, linnud. Tänu neile laieneb pidevalt pooppuude leviala Hiiumaal. Üks vahest pooppuuderohkemaid kohti on Orjakus Puulaiul, kus kadastiku kohal valitseb suisa lausaline pooppuistu. Hmh, huvitav n-ö uudissõna sigines nüüd selle loo lõppu: pooppuistu.
