Riigimetsa majandamise keskus (RMK)plaanib Hiiumaal metsatöid neljal kõrgendatud avaliku huviga alal ja kutsub selles kaasa rääkima, välistades siiski osa olulisi küsimusi.
Eelmisel nädalal avaldas RMK oma kodulehel ja sotsiaalmeedias teated üle Eesti 29 kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alal metsatöödega alustamise plaanide ja avalike arutelude kohta. Nimekirjas on neli Hiiumaa piirkonda, mis paiknevad Kaleste, Meelste ja Puski külade ning Kärdla linna ümbruse riigimetsas.
RMK kodulehel on tutvumiseks välja pandud riigimetsa kirjeldused, millele kohalikelt kogukondadelt, elanikelt ja omavalitsustelt oodatakse ettepanekuid ala ulatuse, vajalike metsatööde ja muude tähelepanu vajavate asjaolude kohta.
Teemadering, milles kaasa rääkida saab, hõlmab eeskätt raiutava metsaala ulatust ja paiknemist, aga ka raiealade maastikku sobitamist ning objektide ja kasutusviiside
säilitamist. Samuti saab avaldada arvamust, milline peaks olema raietöödeks sobiv aeg, raieala väljanägemine raietööde järel või peale raietöid kasvatatava noore metsa liigilisus.
Ettepanekute tähtajaks on 7. aprill ja need tuleks saata Hiiumaa metskonna meilaadressile hiiumaa@rmk.ee.
“Kutsume kohalikke kogukondi suhtlema kõrgendatud avaliku huviga aladel plaanitavate metsatööde osas otse RMK piirkondlike metsaülematega,” ütles RMK peametsaülem Andres Sepp kaasamise korra muutmise puhul avaldatud pressiteates.
Kaasamise kord uuenes
Sepa sõnul saab RMK arvestada ettepanekutega, mis puudutavad planeeritud metsatöid ja mille puhul RMK-l on otsustusõigus, aga näiteks ala looduskaitse alla võtmine või riigimetsa uuendusraiete mahu määramine ei ole RMK pädevuses ja nendes küsimustes tuleb pöörduda seadusandja poole.
Metsatööde kava koostamine on mitmeetapiline ja etappide pikkused kuni kava kinnitamiseni on täpselt kindlaks määratud. Sepp tõi uuendusena esile, et RMK esitab metsateatised alles kava kinnitamise järel.
Raamides kaasamine
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) juhib tähelepanu, et RMK uus kaasamise juhis sätestab ranged tingimused, millistes küsimustes saavad kohalikud elanikud oma kodumetsade majandamisel sõna sekka öelda ning nimetab taolist kaasamist näiliseks.
“Uue korraga välistatakse juba eos RMK seatud raamidest erinevad ettepanekud, sealhulgas kaasarääkimise õigus uuendusraiete tegemise või mittetegemise üle,” tõdes EMA juhatuse liige Linda-Mari Väli, lisades, et avalikud arutelud on näidanud, et just selle küsimuse otsustamisel soovivad kohalikud elanikud kaasa rääkida.
EMA esitas keskkonnaminister Tõnis Mölderile pöördumise ja küsis selgitust, kes otsustab riigimetsas läbi viidavate uuendusraiete mahtude üle ning millisel põhjusel soovitakse neid mahtusid täita Eesti inimeste asula- ja kodumetsade lagedaks raiumise arvelt. Esialgu veel vastust ei ole.
