Värskelt avaldatud aruandes tõdevad keskkonnaagentuuri (KAUR) ulukiseirespetsialistid, et metssea arvukus on jätkuvalt kõrge ja on jõuliselt kahanenud vaid sigade Aafrika katku levikukolletes.
Aruandes tõdetakse, et küsimus, mida ette võtta metssea asurkonna ohjamisel, on viimase aasta vältel piltlikult öeldes “ajanud ajud kärssama” ilmselt väga paljudel inimestel, sealhulgas ka antud aruande koostajatel. Põhjuseks, et Eestis levima hakanud ja peaaegu sajaprotsendilist suremust põhjustav sigade Aafrika katku (SAK) kolletes on kohati metssea arvukus drastiliselt langenud, aga riigis tervikuna näitavad erinevad seireparameetrid pigem metssigade arvukuse jõulist kasvu.
Aruande koostajad tõdevad, et aastataguse ajaga võrreldes suurenes tänavu isegi jahimeeste poolt jahihooaja lõppedes antav metssigade arvukuse hinnang. Seda vaatamata intensiivsele metssigade küttimisele eelnenud jahihooajal, mil Eestis lasti kokku pea 25 000 metssiga.
“Tagantjärgi vaadatuna tundub, et jahimeeste poolt antavates arvukushinnangutes 2014. a ilmnenud umbes 12protsendiline metssea arvukuse langus võrreldes 2013. aastaga, tulenes paljuski uue jahiseadusega suurenenud maaomanike poolsest survest metssigu ja teisi sõralisi senisest intensiivsemalt küttida kaasnenud pessimistlikumatest meeleoludest jahimeeste seas” on kirjas aruandes. Reaalselt jäi metssigade arvukus pigem aasta varasemaga võrreldes samale tasemele.
Koostajad märgivad, et jahimeeste hinnangutele tuginedes sai paraku ekslikult eeldatud, et arvukuse tõusu aitab vaos hoida u 20 000 isendi küttimine: “See oleks kahtlemata jäänud selgelt ebapiisavaks, seda eriti kui arvestada viimaste talvede ilmastikuolude soodsat mõju asurkonna juurdekasvunäitajatele.”
Koostajad teatavad, et metssea jäljeindeks võrreldes 2013. a samadel ruutudel tehtud loendustega on keskmiselt pea kaks korda suurenenud. Eelnenud aastatega võrreldes suurenes mullu hüppeliselt ka liiklusõnnetustes hukkunud metssigade arv (jahipiirkonna kasutajate andmed) ja seda enamuses maakondades.
“Kokkuvõtvalt tuleb 2014/2015 seireandmetele tugineval tõdeda, et vaatamata rekordilisele metssigade küttimismahule eelmisel jahihooajal, on metssigade arvukus jäänud võrreldes eelmise aastaga vähemalt samale tasemele või isegi veidi suurenenud (va SAK taudistunud aladel),” kinnitavad koostajad ning soovitavad käesoleval jahihooajal võtta selgelt eesmärgiks metssea asustustiheduse oluline langetamine kõikides maakondades suurendades küttimissurvet metsseaasurkonnale oluliselt suurendades.
Hiiu maakonnas soovitatakse sel jahihooajal küttida 1100 isendit ehk 21 protsenti enam kui mullu. Seda on ka märksa enam kui sooviksid sel jahihooajal küttida jahipiirkonna kasutajad, 702 isendit. Jahimeeste mullune küttimissoov oli vaid 533 isendit.
Kahanenud on ka jahimeeste hinnang metssea talvisele arvukusele võrreldes 2012. a 660 isendiga, vastavalt 560 2013. aastal ja 580 mullu.
2012. aastal kütiti Hiiumaal 1015 metssiga, tunamullu 850 ja mullu 908. Metssigade küttimislimiit on jahimeeste, maa- ja metsaomanikke ühendava Hiiumaa jahindusnõukogu igaaastane enim lahkarvamusi põhjustav otsus.
