Kärdla reovee kohtpuhastid peavad kaduma

Suurem osa Kärdla reoveest kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu, aga endiselt leidub ka majapidamisi, mis pole liitunud ühis­kanalisatsiooniga ega tellita ka nn solgi­autot. Planeeritav seadusemuudatus toob liitumiskohustuse ja soodsama solgiveo.
Juuni alguses tuletati keskkonnaministeeriumile Brüsselist meelde, et Eestile anti 2016. aasta detsembris formaalne hoiatus, et kanalisatsioonisüsteemide rajamisega tuleb kiirustada. Nüüd hakkab aga kannatus katkema ja välja saadeti nn põhjendatud arvamus, mis on viimane samm enne kohtusse pöördumist. Asi puudutab ka Kärdlat, sest see on üks seitsmest Eesti asulast, kus ei koguta reovett täielikult kanalisatsiooni.
Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Aderi sõnul on vastavalt veeseadusele reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie (inim­ekvivalent) või rohkem ehk ka Kärdla linnas, kohtpuhastite kasutamine keelatud.
“Loomulikult on keelatud reovee juhtimine kraavidesse, reovesi tuleb suunata ühiskanalisatsiooni,” lisas Ader. Tema sõnul peaks reovee teemaga tegelema kohalik omavalitsus, kes peaks tagama selle, et Kärdlas oleks reovesi kanaliseeritud, keskkonnarikkumisi aga uurib, tuvastab ja menetleb keskkonnainspektsioon.
77 protsenti ühiskanalisatsiooni
Keskkonnaagentuuri eelmise aasta andmete põhjal kogutakse Kärdla reoveekogumisalalt ühiskanalisatsiooni kaudu 77 protsenti kogu tekkivast reoveest, mis juhitakse piirkondlikku reoveepuhastisse. 23 protsenti Kärdla reoveekogumisalal tekkivast reoveest aga kogutakse kokku individuaalsete kogumismahutite abil.
Hiiumaa vallavanema Reili Ranna sõnul koguti ja tühjendati mullu 90 protsenti individuaalsetest kogumismahutitest ja kogu reovesi viidi reoveepuhastisse. Ülejäänud 10 protsendil Kärdla reoveekogumisalal asuvatel kinnistutel pole teenust osutatud. “Tegemist on aasta­ringselt mitte kasutuses olevate kinnistutega, reovee kogused on väikesed ning teenust osutatakse vastavalt vajadusele,” selgitas Rand.
Hiiumaa vallavalitsus ja Kärdla veevärk otsivad tema sõnul järjepidevalt võimalusi ja lahendusi, et ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liituks aina enam kinnistuid.
Mullu septembris all­kirjastati leping Kärdla linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi laiendamise projekt “Kärdla IV”, mis praeguseks on lõpusirgel. Rajati 6,1 kilomeetrit ja rekonstrueeriti 1,4 kilomeetrit veetorustikku, kanalisatsioonitorustikku rajati 7,6 kilomeetrit ja rekonstrueeriti 1,4 kilomeetrit. Kogu projekti maksumus on 2 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond finantseerib 85 protsenti ning Hiiumaa vald ja AS Kärdla Veevärk umbes 300 000 eurot.
Liitumine kohustuslikuks, äravedu soodsamaks
Keskkonnaministeerium saatis juulis kooskõlastusringile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu, mis muudab reovett nõuete­kohaselt mittekäitlevate majapidamiste liitumise ühiskanalisatsiooniga kohustuslikuks. See tähendab, et reoveekogumisaladel, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks on võimalused loodud, tuleb sellega liituda.
Eelnõu järgi peab veeette­võtja üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel, kus ei ole ühiskanalisatsioonitorustikku välja ehitatud, pakkuma purgimisteenust ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga. Eestis on ühiskanalisatsiooni juhitava reovee keskmine kuupmeetrihind 1,7 eurot. Keskkonnaminister Siim Kiisler tõi võrdluse, et kui autoga viiakse korraga ära näiteks 10 kuupmeetrit reovett, läheks purgimisteenus majapidamisele sel juhul maksma 17 eurot, samal ajal kui vabal turul on purgimisteenuse hinnad 50–80 eurot kord. “Seega oleks nende majapidamiste rahaline võit märkimisväärne ja samal ajal saame olla kindlad, et reovesi jõuab reoveepuhastisse, mitte metsaäärsesse kraavi,” lisas minister.
Kärdla osavallavanem Lauri Preimann ütles, et ei saa olla määratlust, kas neid, kes solki otse loodusesse lasevad, on palju või vähe: “Looduse reostamine ei ole aktsepteeritav.”