Kerli Varrik “Ideest teostuseni läks seitse aastat,” sõnas Kärdla linnaraamatukogu direktor Annely Veevo, kui ta teisipäeva hommikul raamatukogu sissepääsu juurde kogunenud külalistele uut teenust tutvustas.
Avatud raamatukogu teenus tähendab, et edaspidi saab Kärdlas minna raamatukokku ka siis, kui seal ei ole personali kohal.
Linnaraamatukogu on nüüdsest lahti hommikul kella 6st kuni õhtul kella 22ni, selle aja kestel on iseteeninduse aeg nii hommikul kui õhtul kella kuuest kümneni. Uksed on lahti ja töötajad kohal tööpäevadel kell 10–18, laupäeviti kell 10–16. Esialgu jääb raamatukogu öösiti suletuks.
Uue teenuse kasutamisel pääseb raamatukokku IDkaardiga. See tuleb eelnevalt registreerida raamatukogu töötaja poolt, et saada sisenemisõigus. Kui riiulitelt on raamat valitud, teeb laenutusautomaat vajaliku sissekande ning siis võib koos raamatuga lahkuda. Varguste vältimiseks on raamatukokku pandud turvaväravad ja valvekaamerad.
Seitsme aasta jooksul läbiviidud tööd läksid maksma ligikaudu 45 000 eurot. Kulud kattis osaliselt raamatukogu, osaliselt vallavalitsus.
Soomlased eeskujuks
Veevo rääkis, et avatud raamatukogu teenuse käivitamisel on talle eeskujuks olnud Turu linnaraamatukogu. Sealt nähtud laenutusautomaatidest sai ta idee neid mõnes Hiiumaa raamatukogus kasutada. Hiljem tekkis soomlaste kogemustele tuginedes mõte tuua Kärdlasse ka avatud raamatukogu teenus – et külastajad saaksid ise tulla neile sobival ajal raamatukokku, laenutada raamatuid, lugeda, teha tööd või veeta perega aega.
Soomlaste umbes 15–20aastane kogemus selle teenusega näitab, et raamatukogu töötajate töömaht on iseteenindusega seoses kasvanud ja nad on pidanud inimesi tööle juurde võtma. “Ka meie inimesed ei kao kuhugi, vaid jätkavad tavapärast tööd, mõned ülesanded võib-olla muutuvad,” kinnitas Veevo.
Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm andis oma tervituses sündmusele veelgi avarama tausta. Tema sõnul on avatud raamatukogu mõte toetada kogukonda elukestva õppimise teel ja inspireerida iga selle liiget teadmisi omandama. “Tule ja õpi või tööta, raamatukogu on loonud selleks tingimused!”
Tänud abilistele
Neid, kellele direktor abi eest tänulik on, on palju. Parimaks nõuandjaks on talle olnud elektroonikainsenerist abikaasa Enn Veevo, kellega koos mõeldi, millised on raamatukogu jaoks kõige paremad tehnilised lahendused.
IT-alased tööd tegi Tarmo Kähr, kes vedas juhtmeid, suhtles eri osapooltega ega häbenenud ka tunnistada, kui ta midagi ei osanud. “Siis mõtlesime koos, kuidas edasi minna.”
Veevo sõnul lahenesid ehituslikud küsimused tänu Lembit Vainumäele, head tööd tegi Tallinna firma OÜ Hardmeier ustele elektroonilise läbipääsu paigaldamisel ning Soome partner P.V Supa, kes seadmed tööle pani. Kaameratele sobivad asukohad aitas leida Hiiumaa politseinik Martin Põder, edaspidi on abi lubanud politseinik Otto Grünberg.
Veel nimetas direktor Meelis Lilbokki, kes ühendas raamatukogusüsteemi RIKS kõige uue tehnikaga, nii et need koos tööle hakkasid.
Lõpetuseks tänas Annely Veevo raamatukogu töötajaid: “Kadri Lauri, Kaja Paulus ja Kerli Varrik olid need, kellega koos me oleme seda asja ajanud ja tänasesse päeva välja jõudnud.”
