Kärdla hommikukuulutajad

Piret Eesmaa

Alustame seda lugu hoopis Hispaaniast. Hispaanlaste hommikud algavad sama vara kui meie omad. Selle erinevusega, et niipea, kui nad silmad lahti teevad, jõuab elu kohe tänavale. Meil, eriti Hiiumaal, võtab ikka aega, enne kui linn ärkab. Või ärkab korraks ja kaob siis kohe töökohtadesse ja koolidesse ja laste­aedadesse jälle ära. Siin juuakse hommikukohvi kas kodus ära või leitakse selleks hetk kontoris. Hispaanias (ja ilmselt ka Itaalias ja Kreekas ja kindlasti veel mitmes kohas) juuakse hommikukohvi tänaval. Mõnel terrassil. Kõrvale loetakse lehte. Süüakse küpsist. Või sarve­saia. Või röstsaia. Või kartuliomletti. Kohvikud, mis hommikusööki pakuvad, teevad seda komplektina: kohv+mahl+sai/omlett. Sa saad selle hästi kiiresti kätte. Kütad selle sisse. Ja lahkud. Tööle.
Kui Giannis, Kärdla oma kreeka kohviku pidaja, paar aastat tagasi saarele tuli ja söögikoha avas, oli ka tema esimene mõte, et sellist asja peab inimestele võimaldama. “Kuhu need inimesed lähevad, kes lennuki pealt tulevad?” küsis ta. Ja mõtles, et hakkab neile hommiku­kohvi pakkuma. Ja siiamaani ongi Ambrosia see kohvik Kärdlas, mis kõige varem oma uksed avab. Juba kell üheksa. Ma julgeks öelda, et nad on ka kõige eksootilisema kohvide valikuga Hiiumaal. Kreeklaste lemmikud frappé ja semifreddo cappuccino on selline kohvi­menüü tase, kuhu ka mitmed hipster-­kohvikud Tallinnas ei küündi. Kohvi kõrvale saab soolaseid pirukaid, näiteks feta või spinati või juustuga ning magusaid kooke, nagu apelsinikook.
Natuke hiljem teeb uksed lahti Väljaku pood. Kell 10. Ja mõnikord saab sealt muu hiiumaise kõrval ka Foodstoki Reelika värskeid saiakesi. Mitte küll alati, aga sellepärast ei tasu kibestuda, või kui kibestud, siis mine kindlasti teine päev tagasi ja tasakaalusta see kibedus magusaga, sest noh. Need on saiakesed sealt lapsepõlveunistustest, millest reklaamibüroode reklaamid räägivad – pehmed, siidised, vetruvad. Aga Reelika
ei tee üldse oma saiakestele reklaami. Tema paneb Facebooki teate üles, et saiad lähevad poodi ja mõne tunni pärast on need kõik otsas. Ja las olla. Selliseid saiu tulebki teha nii, et endal oleks mõnus, siis on teistel ka.
Hommikud Kärdlas on hoopis teist­sugused kui Hispaanias. Meil on inim­tühjad tänavad ja vaikus, neil on jutu­vada ja terrassitoolide kolin. Meid on vähe, neid on palju. Neil on tempo, meil on oma tempo. Need pehmed pärmisaiad, mida sealt Väljaku poest saab, ja mida söödki võib-olla alles siis, kui osa hommikutööst on juba tehtud, need on põhjamaise saare elu nägu. Tasa ja targu kerkib tainas, tasa ja targu tekib aedlinna tänavatele hommikuti elu.