Riigikogu majanduskomisjoni liige ja merenduse töörühma aseesimees Kalev Lillo ütles, et madala veeseisu tõttu takistatud praamiühendus Hiiumaaga tõstatab taas vana küsimuse, kas hiidlased vajavad nn “oma praami”?
Täna [kolmapäeva – toim] hommikul jäi leivaauto, mis mandrilt hiidlastele leiba viis, kurvalt mandrikaile uut laeva või siis meretaseme tõusu ootama. Hiidlased päris leivata ei jää, kuna nende oma leivatööstus siiski veel toimib, aga kuna mandrile jäänud leivaauto pidi ka kohaliku leiva laiali vedama, siis on saare poodide varustamine esmatarbekauba – leivaga, raskendatud.
“Mõned aastad tagasi ehitati Eesti saarte vahele liikuma uued laevad, mis hiidlaste sõnul on kindlasti kohased saarlastele, aga mitte neile. Praegused laevad on liiga suured, sõidavad üldjuhul pooltühjadena. Hiidlased on pakkunud välja ka lahenduse: mandri ja Hiiumaa vahel võiks liikuda sobilik praam, mis oleks väiksem, aga selle võrra kiirem. Ka tänase veetaseme languse vastu peaks see praam paremini kindlustatud olema. Kogu aeg on räägitud, et Hiiumaa liinile sobiliku laeva süvis ei tohiks ületada 360 cm, tänastel praamidel on see aga 420. Mõned korrad aastas ette tulev madal veetase on tõestuseks, et soetatud praamid pole Hiiumaa teenindamiseks päris sobilikud,” ütles merendusega süvitsi tegelenud poliitik.
Räägitud on ka mandri ja Hiiumaa vahelise reisi kestusest ehk ajast. Hiidlased ei ole olnud rahul, et laevad kulutavad üle väina sõiduks isegi tunni ja nelikümmend viis minutit kuigi võiksid liikuda pool tundi kiiremini, nagu maavanem aprillis jõustuvasse uude reisikavasse välja pigistas.
“Tänane vedajaleping lõppeb aastal 2016. Siis tekib võimalus ühenduse kvaliteeti parandada. Selleks sobib väiksem, madalama süvisega säästlikum ja kiirem praam. Kui tahta seda alates 2016. aastast liinile tuua, siis on viimane aeg teha vastavad otsused ja asuda uut laeva ehitama,” kinnitas Kalev Lillo.
