Koolitoit oleks justkui alahinnatud. Küll see ei sobi ühele ja ei sobi teisele. Paraku kehtib siin pigem tõsiasi, et virisejate hääl kostab alati kaugemale, kui nende, kes söövad taldriku tühjaks, tõstavad juurde ja ütlevad kokale aitäh ka.
Tegelikult on koolitoit päeva tähtsaim toit. Soe ja tervislik. Paljude laste jaoks üle riigi ongi see päeva ainus soe toidukord ning osade jaoks võib-olla üldse päeva ainus toidukord. Ega ilmaasjata öelda, et kokk on armees või merel kõige tähtsam isik. Kui inimestel kõht täis ja tuju hea, pole peas ka mässumõtteid ja moraal püsib kõrge.
Kui kellelgi peaks tulema pähe näiteks mõtteid, et terve valla peale võiks olla vaid üks suur köök ja toitu võiks ju laiali kanda, nagu seda mõnes paigas Eestis ka tehakse, tuleks see mõte kiiresti maha matta. Pigem proovida panustada sellele, et kooliköökides pliitad ja riistad oleks head ning toit selline, mida naljalt ära ei visata. Võib-olla küll kallim, aga selline, millest ei räägitaks oma lastele hirmujutte.
Muidugi võib veel pikalt arutada selle üle, et kuidas kasutada võimalikult palju kohalikku toitu kuni selleni välja, et milline on üldse Hiiumaa toidujulgeolek ehk mis saab siis, kui mingil põhjusel ei saa mandrilt enam toitu juurde tuua. Aga see on juba teine jütt.
