Pärandniidu taastamine Jõeranna külas, Paope looduskaitsealal sattus aprillis avalikkuse suurema tähelepanu alla pehmesse pinnasesse tekitatud suurte roobaste tõttu. Tööde tellija OÜ Mahe Hiid on praeguseks roopad osaliselt tasandanud ning plaanib esitada tööde jätkamiseks uue taotluse.
Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein ütles aprillis, et ameti järelevalveosakonna inspektorid käivad kohapeal ja selgitavad asjaolusid. Eelmisel nädalal kinnitas ta lehele, et järelevalveosakonna Hiiumaa büroo inspektor käis olukorraga tutvumas ja suhtles lepingu osapoolte esindajatega.
Silumistööd pooleli
“Lepingu järgi oli taastamistööde eesmärk eemaldada alalt valdav osa puittaimestikust, et luua rannaniidu elupaikadele omastele liikidele, sealhulgas taimestikule vajalikud valgustingimused ning rajada elektritara, et seal saaks edaspidi loomi karjatada,” selgitas Sein. Praegu on taastamistööd pooleli, kuna need polnud tähtajaks, 15. märtsiks tehtud. Samuti tekkisid raiutud metsamaterjali kokkuveol pinnasesse roopad, mis lepingu järgi tuleb ala taastajal tasandada. “Kuna 15. aprillil algas lindude peamine pesitsusperiood, mil linnud on häirimisele iseäranis tundlikud, on tööd praegu peatatud,” teatas Sein.
Osal taastatavast alast, kus rannikulindude maapinnal pesitsemist ei tuvastatud, on traktoriga tekitatud roopad juba tasandatud. Seal, kus suure tõenäosusega linnud praegu pesitsevad, tasandab tööde tegija roopad hiljem, kui lindude pesitsusaeg lõppenud.
Juhataja ütles, et Jõeranna rannaniidul on vaja eemaldada männid ja sanglepad selleks, et maas pesitsevad linnud saaksid seal edukalt pesitseda. Selleks on oluline kogu alalt puud ja võsa eemaldada ning kännud freesida.
Roopad tekkisid peale 0-akti
Keskkonnaameti töötaja Kaie Sarv, kes korraldab Hiiumaal pärandniitude taastamist ja hooldust, ütles lehele, et 4. aprillil vormistas ta osaühingule Mahe Hiid nn nullakti, millega oli lepinguga teha võetud pärandniidu taastamine keskkonnaameti jaoks lõpetatud ja vajadust tööde jätkamiseks enam polnud. “Kahjuks ilmnes, et töid ikkagi jätkati ja tekkisid roopad,” nentis Sarv, kelle sõnul oli roobaste silumise kohustus lepingus kirjas.
Sarv andis aprilli kolmandal nädalal Mahe Hiid juhatuse liikmele Lembit Lühile loa roobaste silumiseks, kuigi käes oli linnurahu aeg – see algas 15. aprillil. Erandit põhjendas Sarv sellega, et kuna suurel pinnal väljaveotehnikaga tehtud tööd alles lõppesid, oli vähetõenäoline, et maas pesitsevad linnud oleksid alustanud pesitsemist roobaste piirkonnas. Kaasnevaks nõudeks oli enne roobaste silumist käia ala jalgsi läbi ja veenduda, et piirkonnas ei oleks lindude pesi. Juhtnöörina oli lisatud, et pesade olemasolust annavad tunnistust lindude ärritatud käitumine ja häälitsused, kui alal liigutakse. Pesade leidmisel oli keelatud roopaid enne pesitsusaja lõppu siluda. Nagu nõutud, käis Lühi koos töömehega enne tehnikaga pealeminemist alal kõndimas ning jälgimas, kas linde on näha ja kuulda.
Soovib taastamist jätkata
Sarv ütles, et kui OÜ Mahe Hiid esitab keskkonnaametile uue pärandniitude taastamise taotluse, rahastusotsus kinnitatakse ja sõlmitakse uus leping ning siis saab ettevõte jätkata poolelijäänud taastamistöödega peale linnurahu. Plaan on taastamistööde käigus eemaldada rannaniidult ja loopealselt kõik männid, mis esimese hooga püsti jäeti ja niita kogu ala.
“Täiesti lõpuni me seal teha ei saanud, aga kui linnurahu on läbi, siis jätkan kindlasti,” ütles Lühi Hiiu Lehele. Roopad siluti tema sõnul võimalikult ruttu, kuna oli palju roobaste pärast mures inimesi. “Oleksime need roopad seal likvideerinud nagunii, aga tegime selle keskkonnaameti loal varem ära ning enam see niimoodi inimeste silma ei riiva,” rääkis Lühi. Ta möönis, et pinnas läks varakult pehmeks, traktorid vajusid sisse ja jätsid järele inetud sügavad roopad. “Tõesti, ega minu eesmärk ei ole seal midagi lõhkuda, vaid üritame ikkagi taastada pärandniitu,” vabandas ta.
Juuni alguses plaanib ta taastatavale rannakarjamaale viia veised, sest selleks ajaks peaks seal olema piisavalt rohtu. “Kunagi olid siin rannakarjamaad ja kuna ma ise olen veisekasvataja, siis on mul hea meel, et mets sai tagasi tõrjutud ja nüüd saab veised jälle sinna peale lasta ning veised hoiavad võsa tagasituleku ära,” lisas ta.
Lühi loodab enda sõnul, et saab sel aastal Paope looduskaitsealal töödega ühele poole ja järgmisel aastal on seal kõik korras ja ilus. Ehk on ka Riigimetsa majandamise keskus oma töö ära teinud ja naabruses asuvatel maadel samuti pealekasvava metsa tagasi tõrjunud. “Siis loodetavasti saame ilusa suure rannaniidu,” ütles Lembit Lühi.
