Sandra Roosna “Aastaid oleme talvitunud Bali saarel ja sealne džunglisse loodud Green School on üks meid enim inspireerinud haridusasutusi,” rääkis Parve.
Koos oma elukaaslasega, kunstniku ja lastekirjaniku Mari Ojasaarega Hiiumaale kolimisele oluliseks eelduseks on leida sobiv haridusasutus pere kahele lapsele. Miks mitte see ise koos teiste toredate peredega luua, tuli mõte. “Muidugi küsisime ka vanema poja käest, kas ta oleks nõus oma tulevikku Hiiumaaga siduma ja ta vastas – muidugi,” lisas Parve.
Suvehiidlastest püsielanikuks
Idee on rajada lastele kodulähedane Kõpu lasteaed-algkool. “Esialgne mõte on teha see Waldorf suunaga, et luua tavakoolidest natukene erinev õpikeskkond,” rääkis Parve.
Kõpu poolsaare lastele lähim kool on praegu ligi 30 km kaugusel asuv Lauka põhikool. Samas on järjest rohkem vanemaid huvitatud alternatiivkooli võimalustest.
Koroonapuhang on tõestanud, et paljud inimesed saavad tööd teha kodukontorist ning eriti lastega perede huvi Hiiumaale kolimise vastu on sel aastal kasvanud. Võimalik, et suvehiidlastest, kellel on juba oma pesa saarel, võiksid saada ka püsielanikud, arutles Jesper Parve. Seda muidugi tingimusel, et lastel oleks kodulähedane kool ja lasteaed.
Jesper Parve usub, et Kõpu lasteaed-algkooli avamine on võimalik. Tema algatusel toimus laupäeval, 26. detsembril Kõpu rahvamaja juures kokkusaamine ja arutelu Kõpu poolsaarele lasteaed-algkooli avamise üle. Arutelul jagas enda kogemusi Hiiumaal sündinud Tallinna waldorfkooli üks rajajatest Aivar Haller. Tema sõnul on kooli loomise põhikriteeriumiteks laste hulk, lastevanemate soov ja hoone olemasolu. “Kuna tundub, et need eeldused on täidetud, kerkib küsimus kooli väärtuste ja õppekava kohta,” märkis Haller, kes nõustanud juba kümnekonna waldorfkooli loomist üle Eesti.
Koolimaja leiaks
Ühe valikuna käidi välja, et koolimaja võiks avada Kõpu külaseltsi Valguskiir eestvedamisel taastatud Kõpu rahvamajas. Kuid selles hoones puudub koolitöö korraldamiseks vajalik inventar ja tervisekaitse nõuetele vastav köök koolilaste toitlustamiseks.
Linnulennul kilomeetri kaugusel Kõpu rahvamajast on vallale kuuluv ja praegu Hiiumaa sotsiaalkeskuse hallata Kõpu koolikompleks, kus selle aastani asus erivajadustega laste kool, nüüd aga noortekodu.
Sotsiaalkeskuse juhataja Riho Rahuoja, kes samuti kogunemisel osales, lubas lahkelt koolimõtte algatajatega kaasa mõelda ja ideed vallaski esitleda.
Ruumi kooli avamiseks oleks, sest kompleksi koolihoone seisab praegu tühjana. “Otsime sellele parasjagu rakendust,” ütles Rahuoja.
Koos võeti ette ka käik koolimajja, mis siiani väga heas korras ja kus kogu vajalik kooliinventar olemas.
Nüüd kutsub Jesper Parve asjast huvitatud lapsevanemaid kooli asutamise üle aru pidama. Tema üleskutse peredele, kes sellise kooli vastu huvi tunnevad, on anda endast teada. Võimalusel oodatakse neid järgmisele kokkusaamisele, mis algab teisipäeval, 5. jaanuaril kell 10 Kõpu koolimaja juures, liituma sotsiaalmeedia grupiga Kõpu algkool-lasteaed või siis enda huvist märku andma aadressil jesperparve@gmail.com
90ndatel taasavati Kõpus algkool
Koos Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega avati 1990. aastal Kõpus kohalike lastevanemate algatusel kool, mis algul asus praeguse RMK Ristna külastuskeskuse majas. Neljaklassilises koolis käis parimatel aastatel kokku tosinkond last.
“Naabrinaine oli õpetajaks, õed-vennad ja külalapsed koolikaaslasteks… See oli tore aeg. Peale algkooli lõpetamist võtsin igal hommikul ja õhtul ette pika teekonna Lauka koolimajja,” meenutas kooli endine õpilane Hendrik Roosna.
1998. aastal kolis algkool uhiuude Kõpu koolimajja, kus lapsi jätkus 2013. õppeaastani. Tollane Kõrgessaare vald jättis alles ka võimaluse, et kui Kõpus on taas lapsi, avatakse kool uuesti, kas valla õigusjärglane Hiiumaa vald seda aktsepteerib, pole teada.
SANDRA ROOSNA
üks koolihuvilisi
