Berkmann, kes on öelnud, et jõudis ratsutamise juurde oma tütarde Marise ja Maarja kaudu, korraldas populaarset üle-eestilist ratsaspordivõistlust, tõi saarele Eesti parimaid ratsutajaid ja ratsutamistreenereid, kasvatas hobuseid ja korraldas lastele treeninguid, ehitas Linnumäele tallid ja Hiiumaa esimese sisemaneeži.
Aastatel 2001–2018 korraldas Berkmanni juhitud MTÜ Kärdla Ratsaspordiklubi Kärdla Ratsupäevi. 2012. aastal pälvisid Eesti hobuinimeste suvepäevadeks kutsutud ratsupäevad kultuurkapitali kõrge tunnustuse, Kultuuripärli preemia.
Kirgliku võrkpallimängijana andis Jaanus Berkmann suure panuse Hiiumaa Võrkpalliturniiri kestmisse. Ta aitas koguda mälestusi Hiiumaa võrkpalli saja aasta juubeliks, aga 30 aastat Hiiu Kaluris töötanud eksperdina talletas ka Hiiumaa kalanduse ajalugu.
1975. aastal lõpetas Jaanus Berkmann Kärdla Keskkooli ja seejärel omandas elukutse Tallinna Kalatööstuslikus Merekoolis. 1978. aastast alates töötas ta mitmetel ametikohtadel Hiiu Kaluris, seejärel Eesti-Rootsi ühisettevõtte Dagöfisk juhatajana. Alates 1997. aastast tegutses Berkmann iseseisva ettevõtjana nii kalanduses kui turismis, rajades külastajate seas populaarse Linnumäe Puhkekeskuse.
Jaanus Berkmann oli ka aktiivne kogukonnaliige. Kärdla Linna volikogusse kuulus ta aastatel 1993–1996. Aastal 2013 kandideeris Hiiu valla volikogusse, kus valiti volikogu aseesimeheks. Aastatel 2012–2013 oli Berkmann Hiidlaste Koostöökogu nõukogu esimees ja aastatel 2013–2017 juhtis Eesti Ratsaspordi Liitu.
„Alati hobuste heaolu eest seisnud ja ratsainimeste seas kogukonnatunnet loonud Berkmanni jäädakse meenutama läbi tema laia naeratuse, kindlate väärtuste, toetava oleku ja tohutu ettevõtlikkuse,“ meenutas ratsaliit järelehüüdes Jaanus Berkmanni.
Ja mis kõige tähtsam, Jaanus Berkmann oli põline hiidlane, nelja lapse isa ja üheksa lapselapse vanaisa.
„Isana Jaanus oli lihtsalt hea…,“ ütles tütar Maris isa meenutades. „Inimene, kes oli alati oma pere üle uhke, uskus igaühesse meist ja aitas meil oma unistusi täita. Andis endast kõik, vahel liigagi palju, et perel oleks olemas kõik, mis vaja. Kui läksid isa juurde, peas segased mõtted või teadmatus, mida edasi teha, siis uksest välja astudes oli kõik selge ja kaasas ka teine vaatepilt olukorrale. Mitte iialgi ei surunud ta oma mõtet peale, vaid lihtsalt oma olemusega suutis anda sellise turvatunde, et olukord sai selgeks ja edasi oli lihtne minna. Isa oli meeletult hea südamega, iga tegu, mis ta tegi, oli tehtud põhjalikult ja hingega, suutes sellega luua keskkonna, kus inimesed tundsid ennast hoitud ja tähtsana. Ta mitte ainult ei loonud sellist olukorda, vaid väärtustaski igat inimest siin maamunal, nägi igas inimeses ja ka halvas teos positiivsust ja proovis mõista, miks nii käitutakse. Hoidis väga oma peret ja kaaslasi.“
Tütar Maris soovis, et sinna, kuhu nende isa nüüd edasi läheb, võtaks ta kaasa oma sooja südame ja jätkaks ikka headusega maailma muutmist, kuid võtaks kaasa teadmise, et ka tema on sama tähtis, kui kõik inimesed tema ümber ja oleks ka enda vastu leebe.
Hiiu Leht avaldab sügavat kaastunnet perekond Berkmannile ning kõigile Jaanuse sõpradele ja lähedastele.
